Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parteide valimislubadused jagavad lastele raha
Reformierakond on ühena esimestest oma kodulehele välja pannud põhilised lubadused, konkreetselt lastele ja nende vanematele on liberaalid valmis välja käima 1,2 miljardit krooni aastas. Näiteks tahab Reformierakond pikendada vanemahüvitise maksmist 1,5 aastani ehk praeguse olukorraga võrreldes 4 kuud. Üks lubadustest näeb ette 1,5kordset vanemahüvitist 3. ja kahekordset vanemahüvitist 4. lapse puhul.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles reedel, et muidugi on igal asjal oma hind, kuid seal nn lubaduste nimekirjas pole ühtki punkti, mis poleks kohe ja suhteliselt lihtsalt teostatav. "Aga kõik need punktid on muidugi veel esialgsed, need võivad veel täpsustuda, paraneda," lisas Michal. "Asja idee on selles, et peres oleks rohkem kui 1-2 last, et ka kolme lapsega peres poleks midagi ebanormaalset."
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) aseesimees Eiki Nestor ütles, et SDE on palavalt vanemahüvitise pikendamise poolt, kuid Reformierakonna ettepaneku teine pool, vanemahüvitise mitmekordistumine 3. ja 4. lapse puhul, on mõttetu ja rumal. "Pole mingit mõtet maksta kellelegi näiteks 25 000 krooni kuus - see ei täida seda sisu, mis sel vanemahüvitisel peaks olema," ütles Nestor. "Meie ettepanek oleks, et hoida seda ülempiiri ning kergitada pigem alumist piiri. Ja üks asi veel - ilusad asjad jäävad poolikuks, kui pole mõeldud lõpuni. Kui lapsel pole kusagile minna, tal pole võimalik saada kohta lasteaias, siis see asi ei tööta."
Ka sotsiaaldemokraatidel on valimislubadused valmis, kuid Nestori sõnul on neid veel vara avaldada. "Me ei ole nii rikas erakond, et nii pikka kampaaniat teha."
Rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit ütles, et üks valimislubadustest, mida erakond on juba arutanud, on tudengipalga kehtestamine. Kiiviti sõnul arendab Rahvaliit konkreetselt lastele ja lastevanematele mõeldes edasi oma seniseid valimislubadusi. "Igal juhul jätkame laste toetamist kas siis toetuste kaudu või siis teisalt tasuta huvihariduse või sportimisvõimaluste kaudu." Reformierakonna lubatud vanemahüvitise pikendamise kohta ütles Kiivit, et ei saa erakonna seisukohta edastada, sest juhatus pole seda arutanud. "Aga kui see on rahva poolt aktsepteeritav ja riigieelarve seda võimaldab, siis me oleme alati selliste ettepanekute poolt olnud, mis viiks eesti keelt kõnelevate inimeste arvu miljonile lähemale," ütles Kiivit siiski.
Kuigi ekspeaminister isamaaliitlane Mart Laar on lubanud riigi rahakotist igale sünnitajale 50 000 krooni, on ühinevate Isamaaliidu ja Res Publica juhtfiguuride teatel veidi vara konkreetsete lubaduste üle diskuteerima hakata. "Võtame rahulikult," ütles tipp-poliitikute sõnu vahendades Res Publica meediajuht Rauno Veri, kes märkis, et veebilehel välja toodud ühineva erakonna programmi põhialused on küll põhjalikult läbi arutatud ning neist lähtuvalt minnakse ka kevadistele Riigikogu valimistele. "Aga millega konkreetselt läheme, on natuke vara veel öelda," lisas Veri. Sama teatas ka Keskerakond.
Kahe väikelapse ema Riina Klais ütleb kõikide imekaunite lubaduste peale, et need on head mõtted, kuid sünnitama need teda ei pane.
"Ma küll ei tea, mis need majanduslikult, riigi seisukohalt tähendavad, aga emana ma arvan küll, et need on head mõtted," ütleb keskkonnatehnoloog, oma sõnutsi ökoehituse fänn Klais, kuid lisab siiski, et teda need lubadused niipea uuesti sünnitama ei pane. "Mina olen hetkel oma lapseisu ammendanud, mind isiklikult see ei meelitaks rohkem lapsi saama."
"Need on küll suhteliselt ühekülgsed küsimused, miks peaks üks ema, lapsevanem neisse halvasti suhtuma," ütleb Klais järjekordset lubadust kuulates ning naerab. Kuid millest siis üks kahe lapse ema kõige rohkem puudust tunneb?
"No lasteaiakohti võiks rohkem olla, just Harjumaal ja Tallinnas, lasteaiakoht on suur mure," on vastus kiire tulema. "Päris mitmed emad üritasid seda pearaha saama hakata, aga sellega on päris palju jamasid, keegi ei saa päris täpselt aru, isegi need pädevad ametnikud ei saa päris hästi aru, kuidas see süsteem töötama peaks. Vist on praegu Tallinnas ainult kaks kohta, kaks asutust, kelle arveid aktsepteeritakse, ja see lubadus, mis alguses anti, oli ka üsna lihtne, aga nüüd hiljem on tekkinud komplikatsioonid, igasugused lisalitsentsid ja muu selline."