Suvel on välikamin aiaelu keskpunkt

Artikkel

- Uudised
- 6. august 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suvel on välikamin aiaelu keskpunkt
Välikaminat ehitama hakates peab kõigepealt endale selgeks tegema, mida täpsemalt tahetakse, kas lihtsalt välikaminat, kus suveõhtul vorstikesi grillida, või peaks juures olema ka nt suitsuahi, tööpind kõrval või muu sarnane.
Alati on kasulik konsulteerida ka asjatundjatega, et leida lahendus, mis sobiks ümbritsevate hoonetega, vastaks ootustele ja vajadustele. Eksperdid oskavad soovitada häid ehituslikke lahendusi ning seda, millisest materjalist oleks välikaminat kõige parem püstidada.
Kõige olulisemaks võib pidada välikamina ehituse alustamisel asukoha valikut - kamina suue ei tohiks kohe kindlasti olla avatud valdavale tuulesuunale, sest kamin muutub nii raskesti kasutatavaks. Eriti oluline on see mereäärsetes piirkondades, kus tuuled on sagedasemad ning tugevamad.
Oluliseks teguriks on ka pinnas, millele kaminat ehitatakse. Kõige sobivamaks on liivane maa, kuid välikaminat on võimalik rajada siiski kõikjale, muude pinnaste puhul on ehitamine lihtsalt mõnevõrra keerukam.
Pinnasest lähtuvalt tuleb valada ka kamina alus ehk vundament, mis on nagu ka tavalise elumaja puhul kõige olulisem. Reeglina tuleb kamina alus teha külmumiskindel ning hüdroisoleerida.
See, kas vundament rajatakse lindina või postide peale, sõltub kamina materjali valikust - kas seinad tulevad tellistest või looduskivist ning milline on välikamina katus.
Materjalide valik ongi välikamina ehitamisel kõige keerulisem. Eestlastele on kõige meelepärasem mitmete materjalide üheaegne kasutus - koos kasutatakse tellist, puitu ja looduskivi neid omavahel kombineerides.
Kõige soodsama ja mugavama materjalina võib nimetada telliskivi, millel on kõik olulised omadused, et tagada kamina vastupidavus ja hea välimus aastakümneteks. Tellis on piisavalt külma- ja niiskuskindel, et Eestimaa muutlikus kliimas vastu pidada.
Kõige paremaks valikuks on fassaaditellised ehk kärgtellised, mis on loodud just selleks, et välitingimustes vastu pidada. Kamina kolle ja suitsukoda tuleks aga teha šamott-tellistest.
Kamina müüritised tuleb vee ja niiskuse vältimiseks pealt katta. Korstna ots tuleb vihma eest katta plekist mütsiga.
Oluline on siiski ehitada välikaminale ka katus, et takistada otsesest vihmast tulevat kahju. Hea lahendus on katta kamin katusetellistega.
Kõige olulisem on aga meeles pidada inglaste vanasõna: ma pole nii rikas, et osta odavaid asju. Seega on kasulik välikaminat ehitades siiski valida kvaliteetsed materjalid ja oskajad tegijad, et nautida välikamina mõnusid aastakümneid.
Eelmise sajandi seitsmekümnendatel oli kombeks välikaminaid ehitada punastest kärgtellistest, mis aga niiskusele ja külmale eriti vastu ei tahtnud panna. Nii võib veel praegugi kohata mõnes aiasopis monstrumit, mis meenutab mitte välikaminat, vaid pigem laiali lammutatud mesilaskärge.
Praegused materjalid peaksid olema ikka kestvamad. Ning kellel huvi ja võimalust on, võib katsetada näiteks uute ja vanade, käsitsi vormitud telliste kokkusobitamist.
Eriti just vana taluhoone või siis maakoduga peaks selline pisut kulunud ja tahmane välimus sobituma.
Autor: Veljo Nestor
Hetkel kuum