Varjatud tööd tuleb jäädvustada

Valeri Lebedev 07. august 2006, 00:00

Küsimusele vastab Valeri Lebedev, OÜ Erge Arendus projektijuht.

Ehitusseaduses on fikseeritud terve rida dokumente, mis peavad tõendama ehitise kvaliteetsust. Olulisemateks pean ma kaetud tööde akte.

Teadupärast tuleb kaetud tööde akt koostada iga töö kohta, mis ehitamise käigus jääb pärast tööde lõpetamist varjatuks, st jääb kattematerjalide taha.

Nendeks on praktiliselt kõik vundamenditööd, enamik ladumistöid, eritööd jne. Seega sellised tööd, milles eksida ei tohi - vigade tagajärjel võib kannatada kogu ehitise konstruktsioon (eksimuse tagajärjed võivad muidugi avalduda alles aastate pärast).

Tagajärgedeks võivad olla vajumised, külmasillad, läbijooksud, ehitise ekspluatatsiooniaja lühenemine ja muud vähem või rohkem ebameeldivad nähtused. Kõigi nende ehitusvigade hilisem likvideerimine on äärmiselt vaevarikas ning kulukas, mõnikord ka lausa teostamatu.

Paljude teadlike tellijate poolt on töövõtulepingu lisaga paika pandud kaetud tööde aktide nimekiri, mille ehitaja peab tellijale üle andma. See praktika on teretulnud ja minu arvates peaks see olema lausa seaduseks.

Ehitaja, omanikujärelevalve ja projekteerija esindajate poolt allkirjastatud akt tõendab tellijale, et töö on reaalselt teostatud (ehitaja allkiri), projektijärgselt (projekteerija allkiri) ja sertifitseeritud materjalidega ning paigaldusjuhiste järgi (omanikujärelevalve allkiri).

Aktid koostatakse kolmes eksemplaris (originaal + kaks koopiat), millest üks läheb kohaliku omavalitsuse arhiivi, teine jääb ehitajale ja kolmas antakse tellijale.

Kaetud tööde akt toimib ka tellija riskide hajutajana - kui midagi on läinud valesti, peaksid teoreetiliselt vea tagajärgede eest solidaarselt vastutama kõik osapooled. Sellisel tõlgendusel on muidugi palju erinevaid vaieldavaid nüansse, mida ma selles artiklis üksikasjalikult käsitlema ei hakka.

Kaetud tööde akti lahutamatuks osaks on üksikasjalikud teostusjoonised (hädavajalikud näiteks kommunikatsioonide asukoha hilisemal määratlemisel või paigaldamise õigsuse kontrolliks). Kahjuks kipuvad ehitajad seda unustama ning kui omanikujärelevalve seda meelde ei tuleta, jääbki tööde fikseerimine poolikuks - akt on olemas, aga selle järgi tegelikku olukorda taastada pole võimalik.

Digifotograafia võidukäik on jõudnud ka kaetud tööde aktideni, sest pole midagi lihtsamat kui kirjutada üks CD, kus on piltidena peal terve ehitamise ajalugu. Igas erinevas kaetud tööde aktis peaks siis kindlasti olema viide, missugune pilt millise akti juurde kuulub.

Ehitustööde käigus teostavad eritöid tavaliselt erinevad firmad. Pärast eritööde teostumist on väga oluline, et peatöövõtjale oleksid üle antud alltööfirmade teostatud tööde kohta vormistatud kaetud tööde aktid (koos teostusjoonistega, vajadusel ka ehitustööde päevikud).

Tellijal on hiljem selle alusel väga lihtne teostada näiteks mingeid ehitise ekspluatatsiooni käigus vajalikke muudatusi, tutvustada tulevastele rentnikele kommunikatsioonide asukohti jne. See dokumentatsioon on hädavajalik ka ehitise müümisel või ümberehitamisel/renoveerimisel hilisema ekspluatatsiooni käigus.

Kaetud tööde aktide täitmiseks on Ehituskeskuses müügil spetsiaalne kaust, mida täidetakse käsitsi. Ise pooldan aga sama blanketi elektroonset täitmist (teksti loetavus on parem!), printimist, osapoolte poolt allkirjastamist ja hilisemat kopeerimist. See variant tuleb ka rahaliselt soodsam.

Kokkuvõtteks ütleksin, et minu arvates on kaetud tööde aktide piisaval hulgal koostamisega umbes sama lugu nagu suunanäitamisega liikluses - mida rohkem sa näitad, seda rohkem on teistel infot sinu tegevuse kohta ning seda lihtsam on üksteisest arusaamine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:18
Otsi:

Ava täpsem otsing