Venezuela loodab tüürida Kuuba saatust

Sirje Rank 07. august 2006, 00:00

Kuuba majandust aastaid naftadollaritega vee peal hoidnud Venezuela president Hugo Chavez ihkab üle võtta ka oma iidoli Fidel Castro juhtrolli võitluses USA ülemvõimu vastu ning propageerida oma majandusmudelit kui Ladina-Ameerika tulevikku.

Kuuba majanduse käekäik sõltub täna suuresti Venezuela odavast naftast, mis katab poole riigi vajadusest. Mullu toetas see Kuuba majandust enam kui miljardi dollariga, päevane import on ligi 100 000 barrelit. Vastu saab Chavez Kuuba arstide teenuseid, kes ravivad vaeseid Venezuela slummides. See hoiab omakorda üleval presidendi populaarsust.

Venezuela on ka Kuuba suurim kaubanduspartner. Riikide vahel on sõlmitud arvukad kaubanduslepingud, tähtsaim neist läinud aasta lõpul allkirjastatud nn Bolivari alternatiiv Ameerikatele (hispaaniakeelsete initsiaalide järgi ALBA), mis peab vastu seisma USA soovile luua kogu läänepoolkera hõlmav vabakaubandusleping (FTAA). Kevadel liitus lepinguga ka Boliivia. Venezuela ja Kuuba kaubavahetuses ennustatakse tänavu läinud aastaga võrreldes enam kui 40% kasvu, 3,5 miljardile dollarile.

Kahe riigi tihenenud suhted on murendanud USA kaubandusembargo mõju. Läinud kuul hoiatas USA välisministri Condoleezza Rice'i ja kaubandusministri Carlos M. Gutierreze juhitud Vaba Kuuba abistamise komisjon, et Castro kasvav koostöö Chaveziga kaitseb Kuuba režiimi demokraatliku ja majandusliku surve eest ning õõnestab Ladina-Ameerika demokraatlikke valitsusi. Komisjon eraldas Kuuba demokraatia edendamiseks 80 miljonit dollarit. Majandusliku koostöö kaudu Kuuba mõjutamise välistavad aga nii 1962. aastast kehtiv USA kaubandusembargo kui ka selle täiendavad kitsendused 1996. aastast, mis keelavad koostöö Castro režiimiga.

Hugo Chavezi oskus enesele tähelepanu tõmmata on kujundanud arvamust, et Ladina-Ameerikas on ülekaalu saamas radikaalsed vasakpoolsed valitsused. Ka Eesti ekspeaminister Mart Laar avaldas kartust, et Kuuba võib demokraatlikele vabaturureformidele eelistada Venezuela eeskuju. USA analüütikute hinnangul on Chavezi mõju üle hinnatud. Eile ajalehes Washington Post avaldatud artiklis leiab tuntud majandusfilosoof Francis Fukuyama, et Venezuela majandus- ja ühiskondlik mudel on pigem erand, mis püsib vaid naftadollarite toel. Teised regiooni riigid, kellel loodusvarasid pole, on valinud tasakaalukama ja jätkusuutlikuma poliitika.

Chavez kui Fideli mantlipärija on aga küsitav juba üksi selles valguses, et Venezuela teenib oma põhitulu nafta müügist USA-le.

Arvestatavad naftaleiud Kuuba rannikul kütavad USA Kongressis debatti, kas poleks aeg üle 40 aasta Castro režiimi suhtes kehtinud kaubandusembargost loobuda. Castrot pole embargo kõigutanud, USA naftakompaniide eemalejäämine Kuuba naftaleiukohtade hõlvamisest võib aga kalliks maksma minna.

Kuuba värsked naftavarud on hinnatud kuni 9,3 miljardile barrelile, lisaks kuni 21,8 triljonit kuupmeetrit gaasi. Hiina, India, Norra, Hispaania, Kanada, Venezuela ja Brasiilia naftafirmad on juba kohal, Venezuela renoveerib lisaks Kuuba naftatöötlemistehast.

USA Kongressile on esitatud eelnõu, mis USA naftafirmad embargost vabastaks. Eelnõu vastaste sõnul õõnestab selline samm aga USA võimalusi Kuubale teistes küsimustes, nagu inimõiguste kaitse, survet avaldada. Esitatud on ka vastueelnõu, mis keelab Kuuba vetes naftat puurivate firmade juhtidele USAsse sissesõiduviisa.

Peamised USA Kuuba-poliitika muutmise vastased on Kuuba päritolu immigrandid, kes moodustavad Florida osariigis arvestatava valijaskonna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:10
Otsi:

Ava täpsem otsing