Vooluveekogud toovad aeda sillerdava liikumise

Liina Oja 07. august 2006, 00:00

Kraavist oja kujundamisel tehakse tavaliselt sirge kraav looklevaks, muudetakse ka nõlvade kallet. Kaldaid võib kujundada kivide, astmete ning haopunutistega, kalda- ja veetaimedega, põõsastega.

Ojade ja eriti jugade ning koskede loomiseks peaks aed olema reljeefne. Ehitustöödeks on vaja sobilikke kive, parimad on lapiku kujuga erineva suurusega kivid. Oja süvend tehakse hoopis suurem, kui jääb hilisem veesäng.

Kogu oja süvendi alla liivapadjale asetatakse tiigikangas nagu suur küna, mille sisse rajatakse tulevase oja põhi, kaldad ja säng. Oja algus ehk veevool peaks algama tagasihoidlikult, näiteks justkui allikana mõne kivi alt. Oja lõpp võiks olla natuke laiem ja sügavam, kust pump vee mööda toru jälle üles, kivi alla pumpab.

Joa või treppoja võib ehitada kummikangale või valada betoonist. Pinnasest küngas tuleb pärast voolusängile soovitud kuju andmist hästi tihendada. Kangal tuleb jätta servadesse piisav varu. Betooni kasutamisel tuleb pinnas hoolikalt kinni vibreerida.

Parima tulemuse saab materjale - tiigikilet ja betooni - kombineerides. Joale kuju andmisel tuleb põhi katta kõigepealt 20 cm paksuse liivakihiga, siis pinnas hoolikalt tihendada. Joa servi on kõige parem toestada pinnasesse ehitatud puitraamistikuga, mille külge kruvitakse põiklatid. Kasutatakse immutatud puitu.

Ojasäng peaks olema selline, et vesi saaks paraja hoo kohe sisse. Edasi asetatakse paika klaaskiud- või kummikangas, ohtlikesse kohtadesse, teravate servade vastu paigutatakse lisatükid. Siis paigaldatakse oma kohale kivid, kusjuures üritatakse saavutada maksimaalselt loomulikku tulemust.

Kui see on tehtud, tasub proovida joa toimimist. Kui katse tulemused rahuldavad, valatakse kivid kummikangaga kokku, et vesi voolaks kivide peal, mitte all.

Kõige olulisem on valamisega tihendada niisugused kohad, kuhu vesi kipub kauemaks seisma jääma. Betooni varjamiseks saab kasutada kivijahu, kruusa ja väikeseid lapikuid kive.

Loomulikuma tulemuse saamiseks soovitatakse kasutada erineva suurusega kive, ühesuuruste kivide kasutamine jätab kunstliku mulje.

Pärast betooni kivistumist (3-7 päeva) tasub teha veega proovi, vajadusel tuleb sängi uue valamisega tihendada. Võimalusel tuleks valamistööd ära teha ühe korraga, kuna siis kahjustab külm sängipõhja vähem. Enne talve saabumist tuleb voolusäng kogu veest tühjendada.

Veevoolu tugevust saab reguleerida pumbaga, mis paikneb tiigi põhjas. Vee kiirust on lihtsam reguleerida väljavoolu ava juurde ehitatava regulaatoriga.

Talveks võetakse pump välja, puhastatakse, kuivatatakse ja pannakse hoiule.

Joa lähedusse taimi valides tuleb arvestada, et liiga lähedale istutatud ja kõrgekasvulised taimed hakkavad joa üle domineerima.

Kõik veekogud vajavad hooldamist, sest aja jooksul tekivad setted, vees hakkab kasvama ebasoovitav taimestik jne.

Vetikate vohamist saab vähendada liigse lämmastiku väljaviimisega tiigi aineringest. Veekogu mehhaaniliseks puhastamiseks sobivad pikavarrelised rehad või võrgud, millega kogutakse mõned korrad suve jooksul vohama hakanud taimestik ja vetikad veest kokku.

Vetikate rohke paljunemise korral võib kasutada ka poes müüdavaid orgaanilisi algitsiide, mis on eriti tõhusad hõljuvate vetikate hävitamisel. Kui kasutada õigeid annuseid, ei kannata ei taimed ega muu vee-elustik. Kiudjaid vetikaid peab eemaldama regulaarselt siiski käsitsi

Vee roiskumise ja vetikate vohamise vältimiseks on võimalik tiigis kasvatada rohkelt hapnikku tootvaid taimi. Vetikad tekivad kõige sagedamini varakevadel ja uutes tiikides, kus taimkatet veel ei ole. Tiigivee lämmastikurohkust aitab vähendada ka vee väljavahetamine, seda on soovitatav teha mitu korda suve jooksul järk-järgult - 1/3 veest korraga.

Aeg-ajalt tuleb veekogu põhjast eemaldada muda, selleks pumbatakse vesi tiigist välja. Parim aeg tiigi puhastamiseks on vihmasevõitu ilmaga suvepäev. Taimeosad võib tõsta veest kaldale, kalad paigutatakse ettevalmistatud varjulisse kohta (kasutatakse sama tiigivett ja pumpa veele hapniku lisamiseks). Kalad saab tiigist kätte kahvaga.

Mudase põhja puhastamisel jälgida, et ei vigastataks põhjakangast. Päris puhtaks tiiki mudast ei tehta, sest muidu hävitatakse tiigis välja kujunenud tasakaal. Tiigi mudast puhastamist ei võeta ette sügisel, kuna enne talvepuhkuse saabumist peab tasakaal olema taas saabunud.

Taimede väetamisel tuleb olla väga ettevaatlik, muidu muutub tiigi vesi liiga toitainerikkaks ning vetikad hakkavad vohama. Väetamiseks sobivad väetisegraanulid või spetsiaalsed tabletid. Ettevaatlik tuleb olla ka tiigilähedase muru väetamisega, kuna toitesoolad valguvad veega kergesti tiiki.

Sügise saabudes võib basseini või tiigi katta võrguga - nii ei vaju langevad lehed veekogu põhja ja need saab kerge vaevaga kokku koguda. Talveõrnad taimed tuleb sügisel tiigist korvidega välja tõsta ning säilitada vee sees jahedas (plusskraadidega) kohas. Tagasi lõigatakse taimed alles varakevadel.

Talvel võetakse pump ja veealune valgusti tiigist välja, puhastatakse, kuivatatakse ning viiakse hoiukohta. Tiigist vett välja ei pumbata. Kui veekogus on kalad, tuleb aeg-ajalt jääd purustada või muretseda spetsiaalne õhutusseade.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:18
Otsi:

Ava täpsem otsing