Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Naturaalne vaip sobib kontorisse olmemüra summutama

Eneken Laasme 09. august 2006, 00:00

Naturaalne vaipkate on kontoris müra summutaja ja soojuse regulaator: kiududel on omadus vastavalt ruumi niiskussisaldusele pisut paisuda või kokku tõmbuda.

Mida paksem ja pehmem on vaipkate, seda rohkem summutab see heli. "Olenevalt vaipkatte paksusest väheneb vaibatatud põranda põrkemüra 25-34 dB," sõnab ASi Virmeton turundusjuht Mari Saarva. Laminaatpõranda korral on vastav näitaja 1-6 dB.

Naturaalsetest materjalidest kasutatakse kontorites kootud vaipkatteid, milles on 80% villa ja 20% sünteetilist kiudu. Samuti sisalkatet, mis on äärmiselt vastupidav. Kontorisse sobivad ka väga tugevad villased katted, kuid ei sobi õhukesed, väikese lõnga kaaluga aasalised villased katted.

"Looduslikust materjalist vaipadel on enamik kiudusid puised ja nende vastupidavus on sarnane puiduga," sõnab Auma Expo tootejuht Tarmo Titov. Välisukse ees võib vaip küll niiskuse mõjul tugevust kaotada ja lagunema hakata.

"Vaipkatte kvaliteetsus seisneb lõnga kaalus ja tiheduses, sest lõnga kaal tagab tugevuse ja tihedus kaitseb lamandumise eest," sõnab Mari Saarva.

Seinast seina paigaldamisel tuleb arvestada, et looduslikud katted "mängivad" niiskuse mõjul ja võivad venida pikemaks või tõmbuda kokku, sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest. Seetõttu tuleb üle 15 m2 suurustes ruumides vaipkate maha liimida, veendudes enne, et aluspõrand on sile, kuiv ja tugev.

"Vaip tuleb alati liimida õige liimiga kogu pinna ulatuses, et vältida selle mõõtmete muutumist ja lokkimist," sõnab Titov. "Samuti tuleb vältida ristilõikeid ja -vuuke paanidel, sest see võib põhjustada ühenduskoha narmendamist."

Ka liigse veega hooldades võib katte rikkuda. Pehmete põrandakatete puhul tekivad ka käigurajad, kuid mida kvaliteetsem on kate, seda vähem on probleeme. "Nagu ka tavaliste põrandakatete puhul, on soovitatav ratastega kontoritoolide all kasutada toolialusmatte," sõnab OÜ Alfalend tegevjuht Väino Rast.

Ekslik on arusaam, et looduslikust kiust materjale on raske puhastada, sest tehnoloogilised uuendused on muutnud kiu kulumisele ja määrdumisele vastupidavamaks.

Puhastamiseks on soovitatav kasutada kord nädalas tolmuimejat.

"Vaibale sattunud plekid tuleks eemaldada kohe niiske seebivee käsnaga ja kuivatada majapidamispaberiga," sõnab Saarva. "Villase vaiba värvide kirkuse toob tagasi talvel puhtale lumele laotamine. Tugeva määrdumise puhul tuleks aga kindlasti pöörduda vaibapuhastusse."

Arvestada tuleb ka sellega, et kõik vaibad ei talu märgpesu.

Vaiba hinna määrab selle kvaliteet ja lõnga kaal. Mida kõrgem on hind, seda rohkem on vaiba valmistamisel kulunud lõnga ning seda tugevam, kvaliteetsem ja vastupidavam vaip on. Mida tihedamalt asetsevaid sõlmi on näha vaiba tagaküljel, seda tugevam vaip on.

Hinnaklass sõltub konkreetsest materjalist ning selle tootmise kvaliteedist. Tavaliselt jääb hinnaklass vahemikku 200-1000 kr/m2, ühiskondlikesse ruumidesse sobivate katete hinnad on alates 230 kr/m2 kuni 500 kr/m2. Eksklusiivsemate ja keerukama kudumiga vaipade hinnad võivad ulatuda 20 000 kr/m2.

Hinna poolest on tipus pikakarvalised, heledates toonides kohevad magamistoavaibad, mis jätavad üliluksusliku mulje ja nõuavad muudest põrandakatetest rohkem hoolt. Selliste vaipade hind võib küündida kuni 4500 kr/m2. Kõige kallimad on ka kvaliteetsed siidvaibad, mille valmistamiseks kulub kõige enam aega. Kiud ise on kallis ning seda väga peenikest kiudu on raske ja aeganõudev kududa. Samuti on olemas vaipu, millesse on sisse kootud väärismetalli, näiteks kuldniiti.

Kallid on ka paksemad ja eristruktuursed sisalkatted ning paksud ja tihedad villased katted. Ka puuvillased vaipkatted on kallima hinnaklassi tooted. Käsitöövaibad on alati kallid, kuna nende tegemiseks kulub rohkem aega. Kõige kallimad vaibad on valmistatud Uus-Meremaalt pärit villast. Samuti kasutatakse Uus-Meremaalt, Indiast, Inglismaalt või Hispaaniast pärit villade segu.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:10
Otsi:

Ava täpsem otsing