Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Said kirja kätte, järelikult said ka teenuse
Üks paljudest 2500kroonise n-ö teenuse saajaist, ASi Alexela Oil juhatuse liige Ain Kuusik on aga nördinud. "Ma leian, et see on natuke häiriv ja nii ei tohiks käituda," kostab Kuusik telefonis ning kinnitab, et võib, käsi südamel, vanduda: mingit teenust nemad tellinud-saanud pole. "Ei, mingit teenust me saanud pole, tellinud ka mitte, ei tea keegi sellisest FIEst meil ka midagi."
Kuusiku sõnul on see arve ning määratu suur, 0,5protsendine viivisemäär iga maksega hilinetud päeva eest tänase Eesti ärimaastikku arvestades jultumuse tipp.
Tõenäosus, et selline arve kogemata kombel tasutud saaks, on Kuusiku sõnul nullilähedane. "Meil käib kõik topelt allkirjadega - sekretär võtab kirjad sisse, siis oma ala spetsialist kinnitab selle ja siis üks juhatuse liikmetest kinnitab selle omakorda - meil on juhatuse vahel teemad ära jagatud," selgitab Kuusik. "Aga kes teab, kuidas mõnes teises kohas need asjad käivad, puhkuste aeg, võib-olla arvatakse, et midagi tehti ja… Samas, see 2500 krooni ei ole nii väike raha, et sellele niisama võiks alla kirjutada. Oleks ehk 1500 krooni, oleks tõenäosus suurem."
Aimar Uukivi ise ütleb, et teenus saadi kirja teel. "See oli hea tahte teenus, põhisõnum oli see, et praegu sunnib olukord autojuhte eksima," ütleb Uukivi ning lisab, et kui "kliendid" siiski ei maksa, siis pole kah katki midagi. "Ei maksa, siis ei maksa, ma lihtsalt proovisin varianti, kas üldse on tahtmist liiklust parandada."
Seni pole Uukivi sõnul veel ükski arve saanuist maksnud. "Ei ole, aga ma võitlen lõpuni, kõik, mis ma teenin, panen programmi heaks," sõnab Uukivi autoroolis. Milles programm aga seisneb, seda Uukivi öelda ei taha: "Seda ma Teile praegu öelda ei saa, see on saladus jah."
Teise telefonikõne ajal hakkab programmi sisu siiski selguma. Uukivi tahaks käima panna mobiilsed, ohutut autosõitu õpetavad meeskonnad, kes siis spetsiaalset õppeliikurit kaasa vedades mööda Eestit ringi sõidaks ja õpetaks inimestele, kuidas õnnetustes ellu jääda. Näiteks kui on lauskokkupõrke oht, siis tuleb ikkagi teelt välja, kas või kraavi sõita, mitte hullumeelse kiirusega teise autoga kokku põrgata.
Siinkohal meenub Kanal2 uudisteankru, hobi korras rallit sõitva Olaf Suuderi esmapilgul hullumeelne õpetus - kui näed, et teelt väljasõitu vältida pole võimalik, siis tõmba külg ette, sunni auto üle katuse käima, mitte otse vastu puid, ja suure tõenäosusega jääd ellu.
Kui palju arveid on laiali saadetud, pole Uukivi sõnul oluline. Tähtis on see, et saaks programmi käima. Programmi jaoks on tal vaja spetsiaalseid kergeid ja väga kiireid liikurmasinaid. "Norras maksavad need kusagil 200 000 krooni tükk, aga me oleme võimelised neid ise tegema, tuleks palju odavam," selgitab Uukivi ja lisab, et esimese seeria jaoks on ka plastik ning vormid juba olemas.