Telekooli hiilgeajad jäävad minevikku

Triin Raestik 09. august 2006, 00:00

ETV programmidirektori asetäitja Salme Rannu ütleb, et "Telekooli" märgiga saated olid ETV eetris aastatel 1962-1990. Käsitleti kooliprogrammi põhiaineid.

Keeleõpet andsid näiteks saated "Prantsuse keel - minu arm", "Tare-tareke". Õppida sai ka humanitaaralasid ("Eesti ajalugu", "Vestlusi vene kultuuriloost"), kunsti- ja muusikaõpetust ("Ars longa", "Kitarrikool", "Flautissimo") ja tööõpetust ("Poiste töö", "Nipet-näpet", "Lõngakera"), liiklust, majandust ja palju muud.

Rannu sõnul jätkub haridussaadete tootmine praegugi, kuid temaatika ja käsitlusviisid on muutunud mitmekesisemaks. "Enam ei ole tegemist koolisaadetega, vaid vaatajale pakutakse rohkem üldharivat programmi ning väga mitmesugustes formaatides," täpsustab ta.

Näited 90ndatel ja praegugi eetris olevatest saadetest ulatuvad keeleõpetussaadetest kuni näiteks sarjani "Osoon".

Saateid on tehtud tervisest, inimsuhetest, kokandusest, religioonist ja muust. Eetris on olnud sari "Avatud ülikool". Üldhariva sisuga dokumentaalsarju ostetakse sisse rahvusvaheliselt programmiturult ja neid on eetris igal nädalal. Rannu viitab, et umbes aasta jooksul on ETV-l kavas käivitada Kooli TV - seekord põhiliselt internetikeskkonnas.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) üld- ja kutsehariduse asekantsler Riho Raave kinnitab, et nemadki on mõelnud telekooli saadete taaselustamise peale. Seetõttu on hiljuti ETV-lt saabunud koostööpakkumine Kooli TV käivitamiseks igati kiiduväärne algatus ja ministeerium on valmis selles ettevõtmises aktiivselt osalema.

Kooli TV ei tähenda mitte ainult üksikuid saateid, vaid tervet internetikeskkonnas asuvat digitaalset telekanalit, kust on võimalik otsida, vaadata ja vajadusel ka õppimiseks kasutada paljusid haridusteemalisi saated ja õppekava toetavaid filmiprogramme.

HTM on seisukohal, et kuna Tiigrihüppe Sihtasutus on juba ära teinud suure töö õppematerjalide digitaliseerimise vallas, tuleks neid projekte arendada koostöös.

Raave arvates ei peaks telekooli saated otseselt õppeprogrammi kuuluma. "Pigem on taolised saated ikkagi õpilastele abiks õppekavas ettenähtu omandamiseks. Nende vaatamist lausa kohustuslikuks muuta ei pea ma küll põhjendatuks. Valiku kasutatavate õppematerjalide ja -meetodite kohta peab tegema kas kool või õppija ise," räägib ta ning lisab, et vajalikud oleksid kvaliteetsed saated ning õppefilmid, mis toetavad õppekavas ettenähtud ainete omandamist.

Juurde tuleks Raave arvates toota loodus- ja reaalaineid, samuti tehnika- ning tehnoloogiavaldkondi käsitlevaid programme. Ka spetsiaalselt keeleõppeks tehtud saated oleksid tema sõnul vaatajatele väga kasulikud.

Teletootmisfirma Ruut peaprodutsent Olavi Paide kurtis telekooli teemat puudutades, et Eestis on vähem kui miljon eestikeelset televaatajat.

Populaarsete telesaadete vaadatavus jääb tavaliselt 100 000 ja 200 000 inimese vahele. Paratamatult kitsa valdkonna telekool võiks koguda ehk mõni tuhat vaatajat. Selliste saadete näitamine vähegi heal eetriajal on kommertskanalile aga majanduslikult kahjulik. Samas nõuaks oma loomult eriti püsivat jälgimist vajav koolitussaade just head eetriaega mitmete kordustega.

"Ehkki avalik-õiguslikult telekanalilt ootame ka kitsamate sihtrühmade huvide rahuldamist, on ka seal auditooriumil piir. Eriti siis, kui valida on väga paljude väga väikeste huvirühmade vahel, nagu koolituses enamasti on. Tele-eetrisse kitsa sihtrühma telekooli, mis tõesti õppimise nime vääriks, vaevalt et lähiajal jõuab," on Paide kindel.

Tema sõnul võiks kõne alla tulla ehk telekoolituse tootmine programmi levitamiseks videokassettidel ja -plaatidel, mida saab vaataja kasutada talle sobival ajal. Arvestades aga teleprogrammi kalleid tootmiskulusid, ei ole kuigi tõenäoline, et Eestis leidub neile piisavalt palju ostjaid.

Paide arvates võib telekooliks nimetada saateid, kus jagatakse praktilisi õpetusi näiteks koduremondi või ilunippide vallas. ETV on Riigikogu tööd tutvustavas saates harinud vaatajat parlamendidemokraatia vallas.

"Neid näiteid harivast televisioonist on veelgi ning ehk polegi mõtet oodata televisioonilt kui massimeediumilt spetsiifilise koolitaja, vaid laiemas mõttes üldharivat rolli," kõneles Paide.

TV3 avalike suhete juht Annely Adermann ning Kanal 2 programmidirektor Olle Mirme nentisid, et sellist telekooli, nagu aastakümnete tagant mäletatakse, kummagi kommertskanali eetris ei ole ega tule.

TV3 peab seda valdkonda eelkõige riiklikult finantseeritud telekanali pärusmaaks. Olle Mirme aga kinnitas, et see seisukoht ei tähenda siiski, et Kanal 2 välistaks eranditult kõik õpetlikud või praktilise väärtusega saated.

Mirme sõnul on olulisi näpunäiteid jagavad programmid kogu maailmas tõusulainel. Eelkõige on fookus võimalikult paljusid inimesi puudutavatel teemadel. Üheks selliseks valdkonnaks on kõik koduga seonduv.

"Praegu on Kanal 2 eetris vähemalt kaks selle teemaga seonduvat omasaadet - "Kodustuudio" ning "Lihtsalt ja osavalt". Teise suure valdkonnana nimetas Mirme köögisaateid. Kanal 2 programmis on näiteks saade "Köögist kööki", mida juhib tippkokk Oleg Alasi.

"Kõiki nimetatud saateid ühendab püüe pakkuda vaatajale kasulikku ja praktilist teavet, aga seda tehakse samas võimalikult mänguliselt ja meelelahutuslikult," lausus Mirme.

Ta lisas, et kindlasti leidub veelgi elulisi teemasid, mis puudutaksid mainimisväärset osa vaatajaskonnast. Küsimus on pigem, et igale paberil kaunina näivale ideele tuleb leida ka atraktiivne ja telepärane vorm, hea saatejuht, tõhus tootmisüksus. See on paraku teletöö üks keerulisemaid osi - teekond mõttest tegelikkuseni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:18
Otsi:

Ava täpsem otsing