Hiire tähtsaim omadus on sobivus kasutaja käele

Artikkel

- Uudised
- Enn Heinsoo
- 10. august 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiire tähtsaim omadus on sobivus kasutaja käele
Hiire valimise puhul on mõistlik poes enne ostmist paluda hiirega tutvuda, sest olulised omadused selguvad alles käega katsudes.
Testimaks, kas tavalise, kahe nupu ja kettaga hiire asemel on mõistlik osta uhke, keerulise nimega näriline, kasutasin viit tavapärasest kallimat hiirt. Peale mõne lisanupu olid tarkvarad suhteliselt sarnaste omadustega. Pärast mõnda tundi hiirtega tutvumist ilmnes, et hiirte eristamisel on kõige olulisem käepärasus ja sobivus harjumustega.
Microsofti sarnase väljanägemisega hiirte puhul on tunnetuse vahe hämmastav. Kallim laserhiir, mis iseenesest on täpsem, tundub käe all kohmakam ning nupud on halvemini paigutatud. Samuti on odavama optilise Microsofti hiire pealtnäha samasugune ketas palju tundlikum ja mugavam käsitseda.
Neljal testis osalenud hiirel olid ka pöidlanupud. Mõlemal Microsofti hiirel oli kaks, kuid Logitech MX1000 puhul isegi kolm. Kuigi idee kasutada ära kõiki sõrmi ning lisada närilisele funktsionaalsust, on iseenesest hea, jättis pea kõigi hiirte puhul soovida nuppude paigutus.
Mõlemal Microsofti hiirel paiknevad pöidlanupud raskesti ligipääsetavas kohas - need on liiga kõrgel ja sõltuvalt käe asendist võib pöial nendeni mitte ulatuda. Parim oli Logitech MX 1000 paigutus, mille kolm pöidlanuppu paiknesid märksa randme pool kui Microsofti hiirtel.
Kasu oli nuppudest aga küll, vastavalt hetkel avatud programmile tähendas nende vajutamine kas kataloogides üles-alla liikumist või veebilehtedel edasi-tagasi liikumist. Kõige parem pöidlanupu omadus on samuti MX 1000ndel, nimelt tuleb selle keskmist pöidlanuppu vajutades ette töötavate programmide kiirloetelu.
Enamik testiks olnud hiirtest olid juhtmevabad, kuid kes ei taha selle mugavuse eest maksta, siis tegelikult on ka sabaga hiir täiesti tubli, mida tõestab ka Logitech MX 400. Ülejäänud võimekus püsib teistele hiirtele sarnasel tasemel ning patareide puudumine teeb hiire ka kergemaks.
Kõige mugavama arvutiantenniga hiir oli aga Logitech V450. Pisike USB antennipulk peitub vajadusel ka hiire enda kõhtu. Ja arvuti külge ühendatult on see kõigest tollipikkune, mis peaks vähendama murdumise riski.
V450 ongi tegelikult mõeldud liikuvale inimesele, karbis on kaasas ka hiire pesa - vutlar. Siiski võib seda hiirt soovitada ka lauaarvuti kasutajale, kes ei salli juhtmerägastikku ega lisaseadmeid laual.
Kõigi teiste traadita hiirtega kaasnes lauale paigutatav vastuvõtja, mis on arvutiga ühendatud juhtme abil.
Hinnavahe tuleb hiirtel põhiliselt juhtme olemasolust või selle puudumisest ning sellest, kas hiire sensor on lihtsalt optiline või laseriga. Viimane on küll täpsem, kuid oluline on see pigem mänguritele ja teistele spetsialiseerunud arvutikasutajatele.
Hetkel kuum