Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ida-Euroopa osutus rootslasele kullauguks

Lauri Matsulevitsh 11. august 2006, 00:00

Nordea Ida-Euroopa fondi osakuid hoidis 27aastane mees käes veidi rohkem kui viis aastat ning selle ajaga nende väärtus rohkem kui kolmekordistus. "Teadsin, et sellest tuleb hea ost," meenutas Hansen. "Ida-Euroopat oli tol hetkel ootamas tugev majanduskasv, kuid aktsiahindadesse polnud see sisse arvestatud."

Teine kala näkkas Venemaa fondiga, kuid ühtlasi sai sellest Hanseni ainus tõsine kõrvalekaldumine investeerimisstrateegiast. Algne plaan oli 2001. aastal ostetud fondi hoida aastaid, kuid 40protsendine tõus vähem kui kahe kuuga tegi investorist spekulandi ning fondiosakud läksid kiirelt müüki. Sellega jäid teenimata sajad kasumiprotsendid, mis on hiljem Vene-suunaliste fondide omanikke rõõmustanud.

"Pikemalt hoides oleksin ma loomulikult rohkem teeninud," rääkis Hansen tagantjärele tarkusest. Sellele vaatamata kinnitas ta, et on tugeva distsipliiniga ning tal on õnnestunud teistest paika pandud eesmärkidest kinni pidada. "Minu Jaapani fond küll kiratses algul, kuid müües teenisin juba kena kasumi," meenutas investor. "Tegin panuse Jaapani majanduse elustumisele ning mul oli õigus. See võttis ainult aasta kauem."

Kõige kehvemaks investeeringuks osutus Icon Medialab. Sellesse Rootsi IT-firmasse investeeris Hansen IT-mulli lõhkemise eel. Mõni kuu tagasi müüs ta aktsiad maha ning nende väärtusest oli säilinud 2%. "Kahtlustasin küll, et infotehnoloogia firmade aktsiad olid toona ülehinnatud, kuid ei taibanud, et paljudel neist polnudki mingit tegelikku sisu."

Nii aktsiatesse kui fondidesse raha paigutanud Hansen eelistab siiski viimaseid. "Liigitan ennast pikaajaliseks investoriks, sest lühiajaliselt olen täiskohaga palgatööline," sõnas Malmös tarkvarainsenerina töötav Hansen.

Praegu istub investor raha otsas, viimased aktsiad ja fondiosakud müüs ta kevadel. Oma raha liigitab ta turvarahaks ja investeerimisrahaks. "Pole kasumit ilma riskita. Asi on selles, kui oluline su raha sulle on," seletas ta. Plaan on panna kolmandik raha riskantsematesse aktsiatesse ja ülejäänu turvalisematesse.

Riskantsemate investeeringutena nimetab ta Hiinat ja Indiat. "Kiusatus on rohkem Hiina peale panustada," sõnas ta. "India areneb oma rada pidi, mis on võrreldav Hiinaga. Nad jäävad küll praegu taha, kuid nende eeliseks on suur hulk inglise keele oskajaid."

Turvaliseks peab ta rahapaigutust Euroopa firmadesse ning järgmise investeeringu tahaks Hansen teha Rootsi energiasektorisse. Nagu igal pool mujal on ka Rootsis nõudlus energia järele kasvav. Kõrgete naftahindade tõttu langetavad majapidamised valiku maasoojuse kasuks, mis on tavalisest elektriküttest efektiivsem, kuid suurendab elektritarbimist sellegipoolest. Rootsi energiatööstust võib praegu kõigutada ainult hiljuti suletud Barsebäcki reaktori taasavamine või mõni karmim valitsusepoolne kartellivastane otsus, oli Hansen veendunud. Samas on roheliste mõju liiga suur, et tuumajaamu juurde ehitada või taasavada.

Ent võimalused investeerida Rootsi elektritootjate aktsiatesse on piiratud. Üks suuremaid elektritootjaid Vattenfall on riigi käes, E.ON on noteeritud Frankfurdi börsil ning Fortum Soomes. Viimaste aktsiaid ostes tuleb arvestada, et nende tulemustes ei kajastu ainult tegevus Rootsis, vaid kogu Skandinaavias ja mujal Euroopas.

Naftasse või naftaaktsiatesse Hansen investeerida ei kavatse, kuna peab sektorit liiga riskantseks. "Võib-olla puhkeb sõda, võib-olla mitte; võib-olla kasvab Iraagi naftatoodang meeletult, võib-olla jälle mitte. Tegelikult panustab investor naftat ostes stabiilsuse vastu maailmas," tegi ta kokkuvõtte. "Nõudlus nafta järele püsib loomulikult kõrge. Kõik räägivad alternatiivsetest kütustest, siiani on see jutuks jäänud. Kuid nafta hind sisaldab praegu päris palju ebakindlaid tulevikunägemusi."

Hansen eelistab üksikute aktsiate asemel panustada sektorile või piirkonnale - hajutades on üllatusi vähem.

Enamik inimesi ei ole võimelised üksikuid aktsiaid valima. Näiteks peeti Ericssoni turvaliseks, kuid peagi oli firma pankroti veerel. "Kui aktsial läheb hästi, kiitlevad kõik valikuga, kui asjad pöörduvad, ollakse vait," sõnas ta. "Turvalised aktsiad on alati igavad, kuid häid aktsiaid teatakse alles siis, kui nende hind on juba tõusnud ning enam kasumiks ruumi ei jää," pildus ta tarkusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing