Omanikud panid Silbeti plokitehasesse 44 miljonit krooni

Silbeti nõunik Eva Berg ütles, et ehitusturul on olnud tormiline kasv ning võiks arvata, et nüüd on turg küllastunud ja rohkem pole vaja tootmist laiendada, kuid tegelikult võiks müüa palju rohkem, kui praegu toodetakse.

"Tänane uue tehase avamine on suurim seni Silbeti tehasesse tehtud ühekordne investeering. 2002. aastal rekonstrueerisime tehast 16 miljoni krooni eest," sõnas Berg.

Kui eile Ahtmel avatud Silbeti Ploki tehase teine järk hakkab täismahus tööle, kahekordistub Silbeti ehitusplokkide aastatoodang 160 000 kuupmeetrini. Bergi sõnul sellise mahuni kohe ei jõuta, sel aastal loodetakse uuelt liinilt saada 40 000 kuupmeetrit kergplokki.

"Tahame Ahtmes tehase täismahus käima panna ning siis vaatame, mis edasi saab. Laienemisplaane oleme pidanud peamiselt Läti suunal, kuid ka Venemaa ehitusmaastik on ihaldusväärne," ütles Berg.

Silbeti tehase investeeringu taga on ettevõtte omanikud Aleksander Vorobjov, Jevgenia Zahharenko ja Tatjana Šlõk ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ligi 70 protsenti toodangust eksportiv Silbet erineb teistest tootjatest, Aerocist ja Fibo plokke tootvast maxit Estoniast, selle poolest, et kasutab lubja või tsemendi asemel põlevkivituhka.

"Keskkonnasäästlikkus tõi meile raha ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. 45 aasta jooksul on Ahtme tehas kasutatud ära ligikaudu 40 miljonit tonni põlevkivituhka," sõnas Berg.

maxit Estonia juhataja Viktor Valkiaineni sõnul Eestis ehitusplokkide turul konkurentsi ei ole, pigem valitseb defitsiit.

"Ma ei usu, et see liini avamine turu seisu eriliselt muudaks, sest plokid on pidevalt defitsiidis. Meie avasime kolmanda tehase maikuus. Aasta tagasi laienes Aeroc. Kõik investeerivad, kõik kasvavad, kuid siiani on plokkidest ikkagi puudus. Ei tea, kas see tuleneb meie ehituskultuurist, kus plokk on põhiline ehitusvahend, või millestki muust, kuid anomaaliaks võib tänast seisu nimetada küll," sõnas Valkiainen.

maxit Estonia toodab aastas 450 000 kuupmeetrit plokke ning sellest vaid kolmandik läheb ekspordiks, põhiliselt Lätti.

"Ahtme tehase eelis on Venemaa lähedus, nad saavad selles suunas edasi laieneda. Meil on sellega natuke probleeme ja seetõttu müüme vaid Eestisse," lisas Valkiainen.

Valkiainen leidis, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse seekordne investeering on läinud õigesse kohta, sest põlevkivituhamägede likvideerimine ning nende pressimine plokkideks on tänuväärne ettevõtmine.

Aeroci nõukogu esimees Ivar Paplauskis ütles, et turg on tõesti tühi ning vaja on suuremaid võimsusi, et turu soove rahuldada. "Ka Aerocil on plaanis tootmist suurendada, teeme seda kolmandiku võrra aasta lõpuks. Areng on meil pidev, kuid turg kasvab kiiremini, kui me suudame reageerida. Müüsime selle aasta esimese poolega ligi 70% rohkem, kui arvasime," sõnas Paplauskis.

Ahtme tehase teise järgu avamisega tähistatakse ühtlasi põlevkivituha toorainena kasutuselevõtu 45. aastapäeva Eesti ehitusmaterjalitööstuses.

Ahtme tehas toodab poorbetoonist ehitusplokke alates 1961. aastast. 2005. aastal toodeti 81 000 kuupmeetrit poorbetoonist ehitusplokke, võrreldes varasema aastaga suurenes tootmine 30,4 protsenti.