Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arengufond on väikese ettevõtte börs

Olev Laanjärv 14. august 2006, 00:00

Eestis on väidetavalt viimasel ajal suurenenud investorite huvi riskantsemate ja samas ka suurema tulususega projektide vastu, sest kinnisvara hakkab pisut ära tüütama ega luba pikemas perspektiivis enam arvestatavat tulusust.

Ettevõtjatele on tekkimas riigi poolt toetatud alternatiiv teha Eesti majandusse suure tulususega, kuid mõistliku riskiastmega investeeringuid teaduspõhise majanduse tekke toetuseks. Eesti Arengufondi seaduse eelnõu saabus Riigikokku 15. juunil, tulised vaidlused seisavad alles ees. Kas Arengufondist kujuneb Eesti Sitra, näitab tulevik.

Esialgsel hinnangul plaanib riik Arengufondi paigutada 500-600 miljonit krooni vara. Natuke on turul segadust tekitanud valitsuse otsus anda Arengufondi käsutusse 3% ASi Eesti Telekom aktsiatest.

Arengufondist peab saama innovaatilise arengu finantseerimise sümbol ja Eesti ettevõtluse ühe lipulaeva ASi Eesti Telekom aktsiate paigutamine Arengufondi peaks andma kõigile potentsiaalsetele investoritele üheselt mõistetava sõnumi riigi pühendumisest innovaatika soosimisele.

Eesti Telekomi aktsiad on ühelt poolt vajadusel kiirelt rahaks muudetav vara, kuid teiselt poolt ka võimaliku tagatisvarana hea võimalus fondi raha kaasamiseks. Viimasel juhul jääksid eduka tegevuse korral alles aktsiad ja riik ei peaks koormama oma eelarvet täiendava 500-600 miljoni krooniga. Nii riigi toel kui ka erakapitali panuste najal võiks fondi mahuks kujuneda orienteerivalt 2 miljardit krooni.

Raha plaanitakse investeerida alustavate tehnoloogiapõhiste ettevõtete omakapitali. Kuna Arengufondi investeeringute kogumaht ühe ettevõtja kohta ei tohi ületada 5% fondi põhikapitali kogumahust, siis 600miljonilise fondi korral võib üks ettevõtja saada Arengufondi poolt maksimaalselt 30 miljoni kroonise investeeringu. 30 miljoni kroonise rahasüsti saamine Arengufondist eeldab aga ettevõtjalt 40 kuni 270 miljonit krooni omavahendeid, sest kavandatavalt jääks Arengufondi osalus projektettevõtetes vahemikku 10-45%. Seega päris tühjalt kohalt innovatiivsete ideedega alustajale Arengufondist abi ei ole, kuid samas annab fond olulise toe nendele ettevõtjatele, kes suudavad oma tehnoloogiapõhistele arenguideedele ka erakapitali turul toetust leida.

Arengufond hakkab eristuma enamikust turul olevatest riskikapitali fondidest selle poolest, et suurem osa riskiinvestoreid täna päris algfaasis ettevõtjaid toetada ei soovi. Otsitakse peamiselt ettevõtteid, mis on juba saavutanud positsiooni turul ning millel on suured kasvuväljavaateid. Arengufond on nõus võtma enda kanda ettevõtete algfaasi toetamise eeldusel, et projektis riskib ka erakapital.

Arengufondi vahendid pretendeerivad nn targa raha staatusele, mis oskab väga varajases faasis määratleda edusuutlikud teaduspõhised algatused ilma, et alustav projekt peaks ennast turul eelnevalt tõestama. Seega täidaks Arengufond turul tänase tühimiku.

Kui suure ja eduka ettevõtte võimaluseks täiendava kapitali hankimiseks on aktsiaturud, siis loodavat Arengufondi võib tinglikult nimetada väikese ja innovaatilise ettevõtte börsiks. Täna ei ole Arengufondi toimimise põhimõte kaugeltki veel lõplikult fikseeritud, kuid põhimõtteliselt võib riik anda erainvestoritele võimaluse paigutada lisaks konkreetsetele projektidele raha ka fondi põhikapitali. Investoreid, kes investeerivad oma raha Arengufondi poolt toetatavatesse projektidesse, on börsivõrdluses tinglikult aktsiainvestorid. Investorid, kes paigutavad vahendid fondi põhikapitali, oleksid siis tinglikult fondiinvestorid.

Algfaasis olevasse innovaatilisse ettevõttesse investeerimine on suure riskiga, kuid projekti õnnestumise korral võib see investorile kaasa tuua kapitali mitmekordistumise mõne aasta jooksul. Arengufondi põhikapitali omavahendeid investeerivad investorid ei saa küll tõenäoliselt rehkendada oma raha kiire mitmekordistumisega, kuid paarikümneprotsendiline aastatulusus peaks fondi keskmiseks tulususeks kindlasti kujunema.

Seega loob riik Arengufondi kaudu ühelt poolt võimaluse innovaatilistele algusfaasis projektidele kapitali kaasamiseks ja teisalt ka võimaluse investoritele paigutada raha riskikapitali sektorisse suure potentsiaalse tulunormiga.

Makromajanduslikult tähendaks Arengufondi käivitamine Eesti erasektori senise väga madala osakaalu suurenemist teadus- ja arendustegevuse kulutuste finantseerimisel ning ka reaalsete koostöövõimaluste tekkimist ettevõtluse koostööks teadusasutustega. Eesti teadusasutused suudavad pakkuda maailmatasemel tehnoloogilisi lahendusi, kuid seni on puudunud võimalused nende rahastamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing