Ärimaa kallines Tallinnas aastaga kuni kaks korda

Eesti kiire majanduskasv suurendab huvi ärimaade ostmise vastu, mistõttu hinnad tõusevad kiiresti ning kasvu pidurdumist lähiajal ette näha ei ole.

Kui vaadata ärimaade pakkumisi, siis on hinnad võrreldes aasta lõpuga kerkinud kohati isegi kuni kaks korda. Ärimaade hinnatõus on tingitud suurest nõudlusest - järjest enam firmasid laieneb ja ettevõtetel on tekkinud võimalusi kinnisvarasse investeerida. Maatükke ostetakse nii tootmis-, lao- ja kaubandushoonete rajamiseks kui ka lihtsalt investeeringuks. Eriti nõutud on krundid, millel on ehitusõigus määratud ehk kus saab oma kavatsusi realiseerima hakata võimalikult kiiresti.

Loomulikult erineb nõudmine piirkonniti, kõige enam otsitakse krunte Tallinna kesklinnas ja selle läheduses. Maatüki asukohast tulenevalt on erinev ka maatükkide potentsiaal ehk see, mida õnnestub sinna rajada. Kui büroo- ja kaubanduspindade puhul on krundi asukoht enamasti tähtis, siis lao- ja tootmishoonete puhul sageli mitte.

Olukorras, kus Eesti majandus kasvab 10 ja enam protsenti aastas, ületab ostjate hulk selgelt müügihuviliste hulka. Kohati on tekkinud pakkumisdefitsiit, mis on toonud kaasa hinnatõusu ning selle peatumist lähitulevikus ette näha ei ole.

Tallinna piires (kesklinna arvestamata) jääb kehtestatud detailplaneeringuga ärimaade ruutmeetrihind vahemikku 10 000 kuni 80 000 krooni. Tallinna lähiümbruses saab samasuguse maatüki hinnaga 500 kuni 2000 krooni ruutmeeter. Enampakkumistele pandud eriti soodsa asukohaga kruntide puhul on aga hind veelgi kerkinud.

Tallinna piiresse jäävad krundid on eriti nõutud ja defitsiidi tõttu vaatavad äri- ja tootmismaade ostjad järjest enam ka Tallinnast väljapoole jäävaid maatükke.

Selliste kruntide ruutmeetri hind on ka oluliselt odavam. Näiteks Tallinnast kuni 10 kilomeetri kaugusele jääva ärimaa ruutmeeter maksab olenevalt asukohast ja kommunikatsioonitrasside kaugusest praegu kuni 600 krooni.

Ostjad, kellel pole projektide realiseerimisega ja ehituse alustamisega kiire, huvituvad sageli ka maadest, mille sihtotstarve ei vasta veel vajadustele.

Selliste kruntide ruutmeetrihind on veelgi soodsam. Enne niisuguse maatüki ostmist tuleks siiski omavalitsusest uurida, kas maa sihtotstarbe muutmine on hiljem võimalik.

Autor: Arvo Treier