Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Leedu tehas võib aastaks naftata jääda

Tõnis Arnover 14. august 2006, 00:00

Mazeikiu Nafta (MN) saab Vene naftat NSV Liidu ajal rajatud Sõpruse naftajuhtme ühest harust, millel olevat 29. juulil Novolipetski lõigus tekkinud tehniline rike. Naftajuhtme operaatorfirma Transneft kinnitas viga alles 31. juulil, ehkki oli nafta pumpamise Leedule peatanud juba 24. juulil.

Venemaa loodusvarade ministeeriumist öeldi, et naftajuhtme kapitaalremondiks kulub tõenäoliselt aasta. Huvitav on seejuures asjaolu, et samast juhtmest naftat saav Valgevene naftatöötlemistehas Naftan jätkab seni tõrgeteta tootmist.

Leedu suurim ettevõte Mazeikiu Nafta, mis annab 10% Leedu SKPst, on Jukose omanduses hästi töötanud. Esimesel poolaastal töötles see 4,7 miljonit tonni naftat, mis on 6,4% rohkem kui aasta varem. Aastakokkulepe oli sõlmitud 8,6 miljonile tonnile.

Jukos ja Mazeikiu Nafta teine osanik Leedu valitsus saavutasid hiljuti kokkuleppe, et Jukos müüb oma 53,7protsendilise ning valitsus 30,66protsendilise MNi aktsiapaki Poola firmale PKN Orlen. Et pettunud ostjate seas olid Venemaa firmad Rosneft ja Gazprom, kellele leedukad eelistasid strateegilistel põhjustel poolakaid, siis näevad analüütikud praeguses naftakraanide kinnikeeramises Venemaa kättemaksu. Samamoodi on Venemaa käitunud korduvalt varemgi. Näiteks siis, kui MN oli USA firma Williams omanduses või kui täielikult keerati kinni Ventspils Nafta torujuhe.

MNi edasine käekäik sõltub palju sellest, mida poolakad suudavad koos leedulastega ära teha. Või tuleb neil alla anda nagu ameeriklastel ja loovutada Leedu tehas lõpuks ikkagi Vene firmale.

"Leedu ja Poola valitsus aitavad Mazeikiu Naftat nii palju, kui saavad, sest firma käekäik huvitab meid kõiki," ütles Leedu peaminister Gediminas Kirkilas.

MNi peadirektor Paul Nelson English ütles, et firma on valmistunud kõige halvemaks ja suudab mõnda aega kestva naftajuhtme remondi üle elada, varustades end naftaga Butinge naftasadama kaudu. Augustis plaanib MN tuua tankeritega sealtkaudu Primorski naftat vähemalt 100 000 tonni. Tankeritega toodava nafta tonn on kümme dollarit kallim kui torujuhtmenafta, mistõttu see variant vähendab MNi tulusid.

Leedu analüütik, SEB Vilniaus Bankase presidendi nõunik Gitanas Nauseda avaldas arvamust, et kui septembri keskpaigaks naftatarneid torujuhtme kaudu ei taastata, siis võib MNi tootmine sattuda suurde raskusesse, sest Butinges peab algama sel ajal remont.

Mazeikiu Nafta müük PKN Orlenile ootab Euroopa Komisjoni heakskiitu, mis peab tulema 30. septembriks. Võib-olla loodavad venelased vahepeal Leedu valitsust mõjutada ja tehingut ikkagi oma kasuks pöörata. Igatahes Leedu rahandusminister Zigmantas Balcytis on ühes intervjuus öeldud, et mõned muudatused müügiprotsessis pole välistatud. "Mazeikiu Nafta on poliitiline objekt. Isegi kui peaks juhtuma kõige hullem, on meil ikkagi mõned variandid varuks."

Poola energiakontsern PKN Orlen on lühikese ajaga tõusnud Kesk-Euroopa suuremate hulka, konkureerides juhtkoha pärast Ungari MOLiga. Seni tegutseb ta kolmes riigis - Poolas, T?ehhis ja Saksamaal.

Seni suurima sammu rahvusvahelisel laienemisel tegi PKN Orlen 2005. aastal, kui ostis T?ehhi Unipetroli 8,3 miljardi Eesti krooniga. Koduturul on tema käes umbes kolmandik kütuse jaemüügiturust ning Ida-Saksamaal umbes 500 bensiinijaama ehk 7% Saksa turust.

Peale Mazeikiu Nafta ostmise on PKN Orlen viimastel nädalatel hakanud huvi tundma Ventspils Nafta aktsiate vastu. Transneft hoiab seda varustava naftajuhtme juba mitu aastat kuiva. Samuti tahab ta osta Slovakkia operaatorfirmat Transpetrol. Kui praegu suudab PKN Orlen oma tehastes töödelda 300 000 barrelit naftat päevas, siis Mazeikiu Nafta omandamise järel kasvaks võimsus ligi neli korda.

Orleni jaoks, nagu omal ajal Williamsilgi, on põhiline see, kust saada naftat. Võimalus Mazeikiu Naftat Butinge kaudu laevadega varustada on ajutine ja pealegi kulukam. PKN Orleni tegevdirektor Igor Chalupec on öelnud, et kontsern tahab investeerida naftatootmisse Kasahstanis ja edaspidi ka Iraagis. Kuid Mazeikiu Nafta ja Ventspils Nafta varustamise seisukohalt on Orlenil kõige tähtsam jõuda kokkuleppele venelastega. Koos MNiga koonduks Orleni kätte ca 15% Vene naftaekspordist, aga asi ei õnnestu, kui venelased tahavad MNi tagasi ning Transneft jätab naftajuhtme kuivaks ja Leedu valitsusel saab kannatus otsa.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing