Riigitüürijad soovitavad lisaeelarve raha hoiule panna

"Nendest numbritest, mis on tulu poolel, ei maksa eufooriasse sattuda," manitses reformierakondlane, endine majandusminister Meelis Atonen lisaeelarve tegemisel konservatiivsusele. Atoneni sõnul tuleb raha küll ära jaotada, kuid vältida tuleks tarbimisse suunamist. "Et tõstame kõigil palka ja teeme investeeringuid juurde."

Sama meelt on ka Eesti Panga asepresident Märten Ross. Eelarve ülejäägi suunamine sisetarbimisse tähendaks tema sõnul täiendavat survet inflatsiooni kasvuks. "Seega ootaks valitsuselt kogu ülelaekumise suunamist pensionireservi või teistesse reservidesse," sõnas Ross. "Olukorras, kus majanduse ülekuumenemise riskid on suurenenud, tuleks valitsusel hoida konservatiivset joont ning tasakaalustada eraisikute suurt tarbimist omapoolse säästmisega."

Endise rahandusministri Taavi Veskimägi hinnangul saaks lisaeelarve olla eelkõige erakorraliste kulutuste rahastamiseks. Kuna valitsusel pole ootamas ka ühtki lisaraha vajavat pikaajalist reformi, oleks Veskimägi sõnul mõistlik panna lisaeelarve raha ajutiselt reservi. "Et siis, kui järgmisel valitsusel oleks julgust teha olulisi muutusi eelkõige haridus- ja tervishoiusüsteemis, oleks ka selleks raha tagavaraks," lisas ta.

Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul tuli mullu lisaeelarvest kustutada mitmeid tulekahjusid, kuna 53 miljardit oli selgelt liiga väike summa riigi kõigi kohustuste täitmiseks. "Meil ei ole sel aastal vaja tulekahjusid kustutada," kinnitas Sõerd.

"On mõned rubriigid, mis on eelarveläbirääkimiste ajal välja tulnud, mis oleks mõistlik tänavu lahendada." Nii näiteks peab Sõerd mõistlikuks suunata lisaeelarve vahendeid suurenenud ELi makse tasumiseks. Kõvasti üle 100 mln krooni võib saada siseministeeriumi haldusala merereostuse avastamise tehnika ostuks ning operatiivraadioside süsteemi soetamise sissemakseks. Sõerdi sõnul võiks tänavu ära korraldada biomeetriliste passide trükkimise alustamise ning sotsiaalministeerium võib saada raha vaktsiinivarude täiendamiseks.

Kopsakas tükk võib kuluda saatkonnahoonetega seotud kulutusteks. Nii näiteks tahetakse seoses uute hoonete ehitamisega krundid ära osta Tbilisis, Sofias ja Londonis, samuti teha investeeringuid Pekingis ja Budapestis. Kokku võiks nendele projektidele kuluda umbes 285 mln krooni.

Sõerd ei näe võimalust, et lisaeelarvest võiks kukkuda raha valimiste kaukasse. "Ei ole sellist rubriiki. Kui te näete, siis näidake mulle."

Veskimägi lootis, et koalitsioonil jätkub tarkust käituda riigimehelikult. "Karta võib, et valitsusel siiski ei jätku valimiste eel konservatiivset meelt ja hulk raha kulutatakse endale poliitilise toetuse ostmiseks ja inimeste sundparteistamiseks."

2007. aasta riigieelarve mahuks planeeritakse 72,5 mld krooni, mis on pea viiendiku võrra suurem tänavusest riigieelarvest.

"Olen optimistlik, Eesti riigi rahandus tervikuna on väga tugevas seisus," sõnas rahandusminister Aivar Sõerd, kes peab riigieelarve kasvu suureks. "Kõigi ministrite arvates võiksid numbrid kindlasti veel suuremad olla," viitas Sõerd sellele, et ministrid küsiksid hea meelega suurest kasvust hoolimata rohkem raha oma valdkondadele.

Sõerdi sõnul tuleb järgmise aasta eelarvet vaadata osana nelja-aastasest eelarvestrateegiast, kus kitsaskohti ei lahendata ühe aastaga. "On projekte, mida ei ole võimalik ühe aastaga teostada. Näiteks jäälõhkujate ehitamine, siseministeeriumi operatiivraadioside väljaehitamine ja Tallinna-Tartu maantee."

Eelmisel nädalal teatas rahandusministeerium, et järgmisel aastal peab kindlasti tõusma riigitöötajate palk. Samuti suurenevad investeeringud keskkonda ja infrastruktuuri. Tuleval aastal makstakse tagasi välisvõlga 1,5 mld krooni. Eelmise aasta ülelaekumine - 1,8 mld krooni - otsustati kanda pensionireservi.