Stockholmi ummikumaks täitis eesmärgi

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 13. august 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Stockholmi ummikumaks täitis eesmärgi
Kokku maksid rootslased seitsme kuu jooksul ummikumaksu 678 miljonit Eesti krooni, mida on 20% vähem, kui algselt arvestati, kirjutas läinud nädalal Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet.
Stockholmi linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Annika Billström selle pärast ei muretse. "Raha ei olnud eesmärk," ütles ta. "Eesmärgid olid vähendada ummikuid, kiirendada läbitavust ning parandada õhu kvaliteeti. Need täideti."
Eesmärgid isegi ületati - keskmiselt vähenes Stockholmi kesklinna sisse- ja väljasõitude arv maksu kehtestamise järel 22%, mis oli enam kui prognoositud 10-15%.
See oli ka üks põhjus, miks laekumised väiksemaks jäid. Lisaks oli päris suur maksust vabastatud autode osakaal. Maksu suurus oli sõltuvalt kellaajast 17-34 Eesti krooni.
Kokku läks Stockholmi ajaloo suurim liikluseksperiment maksma 6,46 miljardit Eesti krooni, mida aitas maksta Rootsi riik. Mis kallist tehnilisest lahendusest - kaameratest, saatjatest, IT-süsteemidest ja muust tehnilisest varustusest - edasi saab, otsustavad Rootsi valijad septembris koos üldvalimistega toimuval rahvahääletusel. Praegu seisab aparatuur jõude.
Kui maks muutub püsivaks, on lootust, et kulutus teenib end tasa nelja aastaga.
Testperiood oli hea aeg Stockholmi taksodele - makstud sõidukilomeetrite osakaal kasvas 54 protsendilt 60 protsendile. Kliente tuli juurde, kuid mitte kõik ei kirjuta seda üksi ummikumaksu arvele - Rootsi majanduses on praegu üldine hea seis. Läbi kesklinna sõidu aeg näiteks oluliselt ei lühenenud - keskmiselt 3%.
Süsteemi juurutamisel oli üks põhimuresid tasulisse tsooni jäävate kaupluste käekäik. Ühe sellise äri - Prisxtra juht Jörgen Fredriksson tunnistas Rootsi meedias, et alguses oli küll raske ja käive kahanes ligi 10%, kuid müük taastus kiiresti. Märgatav muutus toimus aga pealinlaste tarbimisharjumustes - ostusid hakati tegema õhtusel ajal ja nädalavahetustel pärast tasulise sissesõiduaja lõppu.
Veel kardeti, et keerulisest süsteemist ei saada aru ning rikkumisi tuleb palju. Siingi läks paremini - maksu maksmata jätnuid, kes otsaga kohtutäiturini jõudsid, kogunes lõpuks umbes 18 000. Laekumata maksusumma oli umbes 50 miljonit krooni. Kokku saadeti ligi 640 000 meeldetuletust ning 169 000 meeldetuletust koos 850kroonise trahviga.
Arvamusküsitlused näitavad, et ummikumaksu püsivaks muutmise pooldajaid on juurde tulnud, kuid et maksu vastased on endiselt selges ülekaalus. Rahvahääletus toimub 17. septembril. Vahepeal on autode arv Stockholmi kesklinnas juba taastunud endisel tasemel - juuli lõpust kasv 20%.
Rootsi eeskujuks olnud London kehtestas ummikumaksu 2003. aastal, tänu millele on liikluskoormus kesklinnas vähenenud ligi 30%.
5naelane sissesõidutasu kerkis läinud suvel 8 naelale (185 kr) ning tõuseb 2008. aastal 10 naelale, kui maksu kehtestanud Ken Livingstone Londoni linnapeaks tagasi valitakse.
Süsteemi käigushoidmise kulud on aastas 1,9 miljardit ja tulud 4,2 miljardit krooni. Laekunud raha eest on ostetud 400 uut bussi.
"Nägin oma silmaga, et autosid oli vähem ja õhk puhtam," ütles Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli, kes käis kevadel Stockholmis ummikumaksu süsteemiga tutvumas.
Tallinna Mutli ummikumaksu praegu siiski lubada ei julge. "Mõte iseenesest pole paha," ütles ta, kuid ilma riigi toetuseta poleks see võimalik. Kulutus on väga suur, olgugi et Stockholmis kasutatud süsteemile oleks ka oluliselt odavamaid alternatiive.
Peale selle saaks ummikumaksu kehtestada alles pärast uue kohaliku maksu kehtestamist, mis eeldab maksuseaduse muudatust.
Hetkel kuum