Uudised
Enn Tosso
13. august 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinnas napib väikseid kauplusepindu

Arco Vara äripindade maakler Vivika Simmo möönab, et üürileandjad ootavad ikka tuntud nimega rentnikku. "Seetõttu on kaubanduskeskustes valdav osa üüripindasid keskmisest suuremad ning juba seetõttu ei sobi need väikestele kaupmeestele," sõnab ta.

Omanike seisukoht oma klientide valikul on arusaadav - kuna hetkel edukamad keskused saavad endale rentnike valimist lubada, siis ei soovi nad tundmatute väikekaupmeeste näol riske võtta. Samas on Eesti turule viimasel ajal lisandunud või laienemisvõimalusi otsima asunud mitmed kalli brändi ning tuntud nimega kaubamärgid, kes ei soovi oma kauplusele kuigi suurt pinda.

Sellise kaubamärgi omamine on keskusele oluline ning üürileandja leiab võimaluse leping sõlmida ning sobivad kaupluseruumid leida, leiab Simmo.

Vanalinn, kuhu oleks võimalik luua butiigitänavaid, on ikka veel turistidele suunatud kaubanduse käes. "Viru tänav on ainus, mille puhul saab rääkida kaubandusest," ütleb ta.

Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade atesteeritud kinnisvarakonsultant Marko Kivirand kinnitab samuti, et jätkuvalt ja õigustatult soovivad kaubanduskeskused kvaliteetseid ja tuntud kaubamärke oma üürnikeks.

"Kindlasti ei ole määravaks alati üüripinna suurus, pigem üürniku taust - kogemus, jätkusuutlikkus, hea bränd ning sihtgrupi toetus," räägib ta. Ei soovita teiste keskustega täiesti sarnaneda ehk olla kaupluste mõttes koopia.

Teretulnud on uued brändid, mis rahvusvaheliselt tuntud. Viimased tõstavad oluliselt keskuse populaarsust.

Kivirand toob näiteks Viru keskuse, kus on mitmeid tipp-brändide kaupluseid, mida mujal ei ole. Üürnike valiku puhul on rõhk peamiselt mitmekesisusel, tuntusel, ning kvaliteedil.

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Evelin Kivimaa tunnistab, et vabade pindade ootuses on kaubanduskeskustes ühele pinnale mitu soovijat järjekorras.

Esimesel kohal nõudluse osas on Viru keskus, järgnevad Kristiine keskus ning samuti on turul oma positsiooni välja võidelnud Ülemiste keskus ja Rocca al Mare keskus. Nendes keskustes vakantsus peaaegu puudub.

Viru keskuse tegevjuht Ants Vasar kinnitab, et Viru keskus on üürnike jaoks lepingutingimusi karmistanud.

Põhjusena toob Vasar, et keskuse jaoks on halb, kui üürnikud tihti vahetuvad. Karmimad tingimused sunnivad Vasara sõnutsi oma äriplaaniga rohkem tööd tegema.

"Karmimate tingimustega hoiame ühepäevategijad Viru keskusest eemal," sõnab ta.

Mõistagi soovivad kaubanduskeskuste operaatorid, et nende rentnikeks oleks tuntud kaubamärgid.

Samas ei ole see ainus määrav asjaolu ning õige rentnike koosluse leidmine nõuab pidevat peamurdmist igale operaatorile. Kaubanduskeskused ei eelista tuntud kaubamärke niisama, vaid väga kindla kontseptsiooni ja ärimudeli pärast. Seejuures on peamiseks märksõnaks kõik-ühest-kohast loogika.

Lisaks ankurrentnikele, kelleks on peamiselt toidukaupade müüjad, on kaubanduskeskuste tõmbenumbriks ka muude esmatarbekaupade ja teenuste pakkujad.

Viimased kaubad ja teenused on just peamiselt väikekaupmeeste pärusmaa. On selge, et kõik-ühest-kohast loogika eeldab lisaks toidukaupadele apteegi, juuksurisalongi, keemilise puhastuse, kingaparanduse, videolaenutuse jm sarnaste toodete ja teenuste pakkumist.

Kaubanduskeskustes napib väiksemaid ja hea asukohaga pindasid. Samas, miski ei ole püsiv ning üürnike liikumisi toimub igal pool.

Seetõttu tasub kindlasti väiksematel kaupmeestel kaubanduskeskustesse pürgida. Samas on sageli nende nõrkuseks olematu või sobimatu äriplaan kaubanduskeskuse jaoks. Väiksemad kaupmehed peaksid koostama alati põhjalikuma äriplaani ja üldise kontseptsiooni.

Kaubanduskeskusele mõjub tervikuna halvasti, kui kellegi äriplaan ei tööta, ta loobub ja paneb lihtsalt poe kinni. Mõnel juhul ei kanta võib-olla kahjugi, tuldi lihtsalt õnne proovima.