Tootjad püsivad tõusulainel

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete müügikäive oli esimesel poolaastal 3,7 miljardit krooni, eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli kasv 30%. Eksport kasvas 231 miljoni krooni võrra, jõudes miljardi kroonini. Liidu tegevjuhi Enno Rebase sõnul liiguvad müügimahud üles. Ainsateks pidurdavateks asjaoludeks on tooraine- ja tööjõupuudus.

Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi Eino Tapio Aura sõnul töötab ettevõte täie võimsusega. Koduturule jääb 65% toodangust. "Peab piirama eksporti, et koduturu nõudlust täita," sõnas Aura. Laienemisse on investeeritud 200 miljonit krooni.

250 miljonit krooni kavatseb investeerida AS Tartu Maja Betoontooted. See summa on plaanis paigutada tootmise laiendamisse Eestis ja Lätis. Samuti valmistab firma ette investeeringut Leetu. Tartu Maja Betoontoodete juhataja asetäitja Jaan Lutsu sõnul on käibe kasvu tinginud suur sise- ja välisturu nõudlus, sealhulgas hindade tõus. "Käesoleva aasta teisel poolaastal jääb nõudlus suuremaks, kui suudame pakkuda. Oluliseks takistuseks võib kujuneda toorainenappus," sõnas Luts.

Aknatootja Glaskeki käive kasvas mullusega võrreldes 24%. Ettevõtte finantsdirektori Meelis Põlda sõnul on see toimunud suuresti turu ümberjagamise tulemusena. Juuli algul avas Glaskek uue alumiiniumitehase suurte projektide tarvis, aasta lõpul on plaanis avada puitakende tehas Tartus.

Teiseks poolaastaks prognoosib Põlda ca 400 miljoni kroonist käivet. "See on väga tagasihoidlik prognoos, aga aasta käive võiks kokku olla 750 miljonit," sõnas Põlda.

Henkel Makroflex ASi käibe kasv tuli põhiliselt ekspordist. "Müüme oma toodangut 20 riigis, peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas, siseturule jääb alla 5% kogu meie käibest. Teise poolaasta prognoosid on samuti positiivsed. Meie tootmisalal on põhiline hooaeg juulist oktoobrini, mil tehakse põhiosa käibest," selgitas ettevõtte tegevjuht Sirje Aal.

Enam kui saja miljoni krooni eest eksportis esimesel poolaastal tooteid ehitusmontaaživahtude tootja Krimelte. Eesti käibe osa on 5% ringis, suurima osakaaluga on Venemaa, kuhu läheb 60% toodangust.

"Investeeringud on käimas ja me ei tohiks nõudlusele jalgu jääda," lausus Krimelte tegevjuht Jaan Puusaag. Sel aastal kavatseb Krimelte käivitada tootmisüksuse Venemaal. Lisaks kavandatakse suuremaid laiendusi Eestis.

Hoolimata aktiivsest laienemisest ei suuda ehitusmaterjalide tootjad nõudlust rahuldada. Reedel esimese poolaasta tulemused avaldanud Eesti suurim ehitusfirma Merko Ehitus märkis, et ehitusmaterjalide pakkumine on ebarahuldav, mis on koos tööjõupuudusega ehitushindade jätkuva tõusu katalüsaatoriks.

Hetkel on kõige suurem puudus puitakendest, muidu on aga ehitajad tööde planeerimisel arvestanud võimalike pikkade järjekordadega.

Puitsõrestik- ja kivimajade projekteerimise ja ehitamisega tegeleva HMK Ehitus ja Projektid OÜ turundusjuhi Margus Nisumaa sõnul on materjalide saadavus sel aastal võrreldes eelmise aastaga paranenud.

"Fibo ja Aeroci sillused, paneelid on need, mida kohe võtta pole, aga see on ette teada, et võib probleeme olla, ja kõik arvestavad sellega. Aga eelmisel aastal oli šokk, sest keegi ei teadnud, et selline asi võib üldse juhtuda, ja see tekitas paljudele firmadele raskusi," sõnas Nisumaa.

Siiski on sellel aastal üllatuslikult pikaks veninud puitakende tellimistähtajad. Nisumaa sõnul on näiteks väikemaja ehitusel akna tellimisaeg pikem kui see aeg, mille jooksul pannakse maja vundamendist karbini kokku.

"Sisuliselt peavad aknad olema enne tellitud, kui majale hakatakse auku kaevama. Tundub naljakas, et aknad tuleb tihti enne ära tellida, kui klient on oma esimese sissemaksu teinud," sõnas Nisumaa.

Ehitus Service'i turundusjuhi Tiiu Kütsoni sõnul on toodete hindu tõstnud eeskätt üldehitus- ja rauakaupade tarnijad. "Üldehitusmaterjalide hinnad on kerkinud kuni 20%, kinnitusvahendite hinnad on tõusnud proportsionaalselt metalli hinnaga, kohati kuni kaks korda. Mõnedel juhtudel on tarnijate hinnakirjad muutunud lausa üle kuu," selgitas Kütson.

Kõige nõutavamateks kaupadeks on Ehitus Service'i andmeil kujunenud üldehitusmaterjalid, eeskätt puit, plokid ja soojustusmaterjalid. Plokkide müük on võrreldes 2005. aastaga suurenenud umbes 75%. Tarnijate vähese tootlikkuse tõttu on enam muret puiduga, Aeroci ja maxit Estonia Fibo plokkidega ning betoonpaneelidega. Seoses ehitustegevuse hoogustumise ja maksejõu kasvuga on suurenenud ka elektriliste tööriistade müük, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga pea kaks korda.

Hoolimata suurenenud nõudlusest pole tootjad allahindluskampaaniaid vähendanud, vaid kohati on korraldajate arv isegi suurenenud. "Kaubandusketid saavad pakkuda klientidele soodsamaid hindu ja laiemat sortimenti. Siiski on mõned erisused - plokitootjad pole sel aastal kampaaniaid teinud," sõnas Kütson.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmeil on enim kasvanud seina- ja soojustusmaterjalide müük - kasv läheneb pea poolele eelmise aasta tulemusest. Enam kui kolmandiku on suurenenud täitematerjalide müük.

Võrreldes teiste toodetega oli aasta esimene pool edukam ka betoontoodetele (betoonisegud, teekivid ja äärekivid, betoonseinapaneelid). Betoonitootjate müügi kasv ületas neljandiku võrra eelmise aasta tulemust.