Konkurentsiamet näitab suutmatust

Tiit Rahkema 15. august 2006, 00:00

Elektriturg on nagu kolmekihiline kook: alumise kihi moodustab elektri tootmine, keskmise kihi ülekanne põhivõrgu kaudu ning pealiskihi elektri tarbijateni viimine jaotusvõrkude vahendusel ning elektrienergia müük. Nii Eesti kui ka ELi seadused näevad ette, et koogi alumises ja ülemises kihis tuleb turgu rohkem vabale konkurentsile avada.

Eestis tegutseb ainult üks äristruktuur, mis on esindatud kõigis kolmes kihis: Eesti Energia (EE). See kontsern, millel on elektri tootmises üle 96% kohalikust turust, elektri ülekandes täielik monopol ning elektri jaotusvõrkudes ligi 90% turust, pole suutnud vastu seista kiusatusele pidurdada kõikide vahenditega eelduste teket turu reaalseks avanemiseks.

2002-2004 suutis toonane EE juhtkond tekitada olukorra, kus kontsernis oli elektri tootmine märkimisväärses kasumis, kuid jaotusvõrk tuli omadega vaevalt ots otsaga kokku. See sai tekkida vaid kunstlikult madalal hoitud jaotusvõrgu tariifide ning samal ajal teadlikult maksimeeritud elektritootmise tulususe tõstmise koosmõjul. EE kontsernis tähendas see ristsubsideerimist eesmärgiga takistada konkureerivate jaotusvõrkude tegevust. Ja see eesmärk täideti - viidatud aastatel lõpetas tegevuse ligi 40 väiksemat jaotusvõrgu ettevõtet, kes ei suutnud hoida kliente EE kunstlikult madalale viidud jaotusvõrgu tariifide tingimustes.

Ligi 60 energeetikaettevõtet ühendava Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu liikmeskonnas tekitas taoline käitumine loomulikult tugevat kriitikat. Seepärast esitati 6. detsembril 2004 konkurentsiametile taotlus algatada menetlus EE kontsernis toimunud ristsubsideerimise kohta.

Esmalt meie ühingu taotlusele mitu kuud lihtsalt ei reageeritud. Pärast korduvaid järelepärimisi saime konkurentsiametilt kirja, milles viidati vajadusele menetlustoiminguid pikendada. Mullu juulis ehk kaheksa kuud pärast taotluse esitamist saatis konkurentsiamet meile otsuse projekti, milles sisuliselt väideti, et teema ei kuulu nende kompetentsi.

Kaugkütte Ühing esitas kuu aja jooksul vastuväited. EE 2005. aasta majandustulemuste avaldamise järel pöörasime konkurentsiameti tähelepanu ka ristsubsideerimise võimalikule jätkumisele. Kuigi Kaugkütte Ühing tõstatas tänavu jaanuaris ristsubsideerimise teema ka avalikkuses, ei saanud me ligi poole aasta jooksul konkurentsiametilt mingit infot menetluse käigu kohta.

Lõpuks tuli tänavu juuni algul konkurentsiametist kiri, milles anti lootust otsus peagi allkirjastada. Ning see juhtuski - NB! - päev enne jaanilaupäeva, 22. juunil. Hoolimata puhkuste perioodist jõudis otsus siiski paarinädalase hilinemisega Kaugkütte Ühingu elektrinõukogu liikmeteni. Üllatav oli see, et otsuse sisu oli pea identne konkurentsiameti eelmise suve projektiga. Ja kuigi amet probleemi ei tunnistanud, tegi ta samas ettepaneku muuta EE klienditeenindus omaette äriühinguks, tunnistades nii siiski probleemi olemasolu.

Kaugkütte Ühing esitas konkurentsiameti otsuse suhtes 1. augustil vaide. Tahame, et riik tunnistaks ametlikult ristsubsideerimise toimumist aastatel 2002-2004. Meie eesmärgiks pole kahju hüvitamine ega süüdlaste karistamine, vaid edasine ristsubsideerimise skeemide rakendamise välistamine EE kontsernis. Meie kirjavahetus konkurentsiametiga ning sõnavõtud avalikkuses pole olnud tühi töö. Tänu meie kriitikale on EE hakanud oma tariifipoliitikat normaliseerima. Kuid see on toimunud hoolimata konkurentsiametist, mitte tänu neile.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing