Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõva kahjumit tootnud Nordic Foods panustab uutele toodetele ja turgudele

    Mulluse aastaaruande andmeil oli Põlvas tegutseva Nordic Foodsi käive eelmisel aastal 26 ja kahjum 10,4 miljonit krooni. Ettevõtte juhatuse esimehe Kuldar Leisi sõnul on firma loomine praegu vaevanõudev tegevus ja Eesti turg suhteliselt väike, et siin kiiresti head tulemust saavutada. See on ka põhjus, miks oli esimese täistegevusaasta kahjum nii suur.
    Leisi sõnul liiguvad aga nüüd asjad paremuse suunas. Käib töö Läti ja Ukraina turule minekuks, kuhu on juba saadetud Maakera kaubamärgi all tehtavaid tooteid. "Esimesed sammud on astutud. Kui Läti turgu Eestiga võrrelda, siis seal pole klassikalist klaaspurgisupi turgu - lihaga suppe pole seal peaaegu müüdud. Salvest on seal küll tublit tööd teinud ning turgu kasvatanud, aga meilt lähevad sinna plastikus tooted," rääkis Leis.
    Positiivseks märgiks peab Leis juunis turule tulnud smuutide ehk viljalihaga jookide edu. "Ainult suppide ja plastikkarbis toitude jaoks on Eesti turg liiga väike. Praegu keskendume uutele toodetele, smuutidele, mis on tõusev trend, nagu omal ajal olid vitamiinijoogid ja vesi," sõnas Leis.
    Positiivset mõju on avaldanud ka aasta algul toimunud Nordic Foodsi ühinemine Tallinna Külmhoonega. Ühinemise põhjusena nimetab ettevõtte juhatus aastaaruandes vajadust viia ettevõtte omakapital vastavusse nõuetega, kuna 2005. aasta lõpul oli omakapital juba 7 miljoni krooniga miinuses.
    Ühine juhtkond ning müügimeeskond annavad Leisi sõnul piisava sünergia ja ka kokkuhoiu. Paraku on müügimeeskond seni veel keskendunud suuresti jäätise müügile, mis tänu palavale suvele on olnud suurepärane.
    Nordic Foods alustas tegevust 2004. aasta oktoobris. Tuntuim kaubamärk on Maakera, lisaks turustatakse toodangut Supperi ja Supilinna kaubamärgi all.
    Hoidiste ja purgisuppide valmistaja Salvest plaanib Läti, Leedu ja Ukraina turu kõrval siseneda ka Venemaale ning Soome.
    "Nii eelmine kui ka see aasta on läinud normaalselt. Need numbrid, mis planeerisime, on täidetud," sõnas Salvesti tegevjuht Veljo Ipits. Eelmise aastaga võrreldes on ettevõtte käive kasvanud 17%. Enamik tulust on tulnud Eesti turult ning ekspordist Lätti.
    "Sel aastal oleme esimest korda viinud tooteid Ukrainasse, teeme alltöövõttu Saksamaale, müüme natuke toodangut ka Iirimaale ja oleme otsapidi Leedus," selgitas Ipits.
    Eelkõige on tema sõnul tähelepanu all Läti, kus on kanda kinnitatud kõigis kauplusekettides ning käimas on tarbija kasvatamine reklaamikampaaniate ning degusteerimiste abil. Leedus on Salvesti toodang ühes ketis, kuid käimas on läbirääkimised veel kahega.
    "Lähiaastatel pühendume eelkõige Läti ja Leedu turule. Aga oleme lahendanud ka kõik probleemid, mis seotud võimaliku Venemaale müügiga. Nii tehase- kui ka tootmissertifikaadid on käes ja esimesed edasimüüjad olemas. "Kui suureks või heaks see turg kujuneb, on raske prognoosida. Vene suurtesse kettidesse minek nõuab palju raha ja lõpuni on uurimata ka venelaste tarbimisharjumus," sõnas Ipits.
    Soome tahab Salvest minna tuleval aastal ja Ipitsa sõnul võiks see olla hea turg, sest soomlastele pole Salvesti märk tundmatu.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.