Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põllumehed pole arengukavaga rahul
Maaelu arengukava aastateks 2007-2013 tähendab miljardite kroonide laialijagamist, mis on jõudnud juba potentsiaalsete rahasaajate hulgas pingeid tekitada.
Peamiselt ajakirjanikele mõeldud kohtumisel jagab selgitusi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai, kes tutvustab slaididel järgmise seitsme aasta tulevikunägemust, täpsemalt 14,3 miljardi krooni Euroopa Liidu toetuste jagamist.
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo tervitab kogunenuid lühikese sisejuhatusega ja istub siis kogu aja vaikselt.
"Tahaks rõhutada, et kava tegemine on just alanud, mitte ei presenteeri me siin lõpptulemust," ütleb Kevvai sissejuhatuses ja kordab seda veel mitmel korral, ka pärast ettekannet küsimusi pareerides.
Pilgud laialijagatud lehtedel, teevad saalisviibijad vaikselt ja hoolikalt märkmeid. "Kava peab looma valmisoleku muutusteks," toob Kevvai välja pika töö eesmärgi ja lisab, et ka põllumajanduses peab põhisissetulek tulema turult.
Seda, et maal on veel palju tegemata, tõdeb Kevvai samuti mitmel korral. Nii vajab tema sõnul 2/3 põllumaast maaparandust ja koguni 80 protsenti lautadest on senimaani renoveerimata.
"Tahame, et eelarvestrateegia lõpuks saaksid kõik toetuse saajad ise hakkama," vastab Kevvai ajakirjaniku küsimusele kaugemast eesmärgist, lisades, et hõive põllumajanduses väheneb pidevalt ja osa peab oma tegevusest ka loobuma.
Põlised Eesti mehed jäävad vaoshoituks ega tee pikka juttu isegi küsimuste voorus, viisakusest või tagasihoidlikkusest jääb nii mõnigi kuri sõna lausumata.
Pärast mõnda täpsustavat küsimust esineb kõige sõnakamalt Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse aseesimees Jaak Herodes, öeldes, et arengukava soosib suurtootjaid, keda ei peeta maaelu toetuste sihtrühmaks ei ELis ega ka USAs.
Ministeerium mõistab väikeettevõtja all alla 10 töötajaga ja kuni 31 miljoni kroonise käibega ettevõtet. Sellesse piiri jääb Herodese sõnul valdav enamik Eesti talupidajaist, mis tähendab, et neile jagatav summa jääb samuti väga väikseks. "Isegi ühe suurema talupidaja ja Riigikogu liikme Tiit Niilo Nopri talu käive on koos toetustega 3 miljonit krooni," toob Herodes näite.
Kevvai väide, et põhikriteeriumiks on töötajate arv, vaid ärritab Herodest. "Milleks see käibenõue," ütleb ta vihaselt, kuid see jääbki kohtumise tuliseimaks hetkeks.
Esialgne maaelu arengukava 2007-2013 peab valmis saama augusti lõpuks ja läheb seejärel arutlusele põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogusse.
Arutelud töögruppides käivad juba eelmisest nädalast ja ministeerium ootab maaelu arengu osakonna juhataja Henno Nurmsalu sõnul kõigi huviliste ettepanekuid. Tõsi, tutvuda kavaga veel ei saa. "Järgmise nädala esimesel poolel kavandame lisada kodulehele ka maaelu arengukava täisversiooni," sõnas Nurmsalu.