Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põud lõi puiduvarujate ajagraafiku segamini
Metsamaterjali suurima varuja, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamajanduse osakonna turundusjuht Ulvar Kaubi ütles, et kuna paljud omavalitsused on keelanud metsamineku, on raiete tegemine ja puidu varumine olnud häiritud alates jaanipäevast. Kuni jaanipäevani valitses riigimetsas kahekuuline raierahu.
"Lausa sellist olukorda pole õnneks olnud, et metskonnad juulis üldse ei saanud raiuda," lausus Kaubi. "Neis valdades, kus piirangut pole kehtestatud, on saanud raietöid plaanipäraselt korraldada."
Kaubi möönis, et alaraie tõttu on nad siiski sunnitud osa augusti tarnegraafikuid ümber tegema ning tarnima klientidele puidu tagantjärele septembris. "See tekitab klientides teatud pingeid, sest kuna nõudlus puidu järele on suur, tahab igaüks oma kogused õigel ajal kätte saada," rääkis Kaubi. "Mõni klient, nagu näiteks Kundas käivituv tselluloositehas, tahaks augustis isegi lisakoguseid haavapuitu saada."
ASi Estonian Cell tegevjuht Margus Kohava ütles, et neil pole haavapuidu olulisele tarnijale RMK-le midagi ette heita. "Augustikuu ja augusti tarnetähtaeg pole ju veel lõppenud," ütles Kohava ja lisas, et neil on lattu varutud üle 40 000 tihumeetri tooret. Küll aga tunnistas Kohava väikest probleemi värske haavapuiduga, mida vajatakse viimase olulise tootmistesti tegemiseks järgmisel nädalal. "Üritame testiks vajaliku koguse värsket haaba hankida Lätist," lausus Kohava.
Stora Enso Timberi saeveskitest alustas eelmisel nädalal tööd pärast puhkust Paikuse saeveski. Sellel nädalal võtavad tuure üles Imavere saeveski, Näpi saeveski ning Sauga saeveski. "Toormega erilisi probleeme pole, kõikidel meie saeveskitel on alustamiseks palk olemas," kommenteeris ASi Stora Enso Mets varumisjuht Marek Kase.
Suuruselt kolmanda saeveski ASi Toftan juhataja Martin Arula sõnul saagisid nad juulis peamiselt lattu varutud palke ning kollektiiv jäi kolmenädalasele puhkusele augusti alguses. "Jäime õigel ajal puhkusele, sest just siis hakkas palgipõud kimbutama," rääkis Arula. "Täna on olukord juba tunduvalt paranenud ja palki tuleb nii Eestist kui ka Lätist korralikult."
Ka ASi Balcas Eesti direktori Indrek Palumaa kinnitusel pole nad tänavu toorme tõttu seisnud. "Kui vahepeal kodumaist palki nappis, suurendasime tarneid Venemaalt," ütles Palumaa. Balcas Eesti puhkas kaks nädalat juuli lõpus.