Ehitajatel ikka ümbrikupalk tavaks

Mullu hakkas maksuamet katsetama uut süsteemi, kuidas vähendada maksudest kõrvalehiilimist ehitussektoris. Vaatluse alla võeti seitse ehituse riigihanget ning alustati nende kontrolli reaalajas, et ennetada võimalikke rikkumisi. Ettevõtetele öeldi, et nende tegevust hakkab jälgima maksuamet. Kontrollijad käisid aktiivselt kohapeal uurimas, kuidas ehitus edeneb.

Mooste mõisa abihoonet ehitanud Ervin Ehituse juhatuse liige Ando Silla meenutab, kuidas alguses juhtus kontrollijatel ka äpardusi - maksuametnikud tahtsid objektile minna ilma kiivriteta. "Nad läksid objektile, aga vist ei tutvustanud ennast ja brigadir ajas nad minema, et kus te tulete ilma kiivrita. Järgmine kord olid kõigil kiivrid peas ja sildid rinnas," räägib Silla. Ta tunnistab, et kuigi maksuametnike asjaajamine oli igati korrektne, häiris selline usin tegevus pisut igapäevatööd. "Meil lepingu sõlmimine venis ja nad olid juba enne kohal, kui leping sõlmitud sai."

Siiski hoolimata sellest, et ettevõtjad teadsid kontrollidest ette, õnnestus maksuametil tabada seitse firmat, kes maksude maksmisest suurt ei hoolinud. Nii leitigi märtsis ühe firma kontorist etteteatamata kontrolli käigus töötajate nimesiltidega rahapakkide hunnik. Mis ettevõte see oli, maksuamet öelda ei taha, kuid kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe tunnistab, et ettevõte oli maksuametile juba varemgi ümbrikupalkade maksmisega silma jäänud.

"Tööandja instrueeris oma alluvaid meile valeandmeid esitama," räägib Veermäe, kelle hinnangul oli vahelejääjaid siiski vähe - kõigest alla 10 protsendi. "Teatud ettevõtete puhul oligi nii, et nad olid ainult kontrolliperioodil korralikud. Me jälgime neid edasi, pääsu neil ei ole, kuigi nad üritavad jänesehaake teha," kõneleb Veermäe. Ta räägib, et üks ettevõte soovis isegi konkurendi peale kaevata, et ise kontrollist pääseda. "Kirjutasid, et oleme nõus andma infot oma konkurendi kohta, aga jätke meid rahule."

Hoolimata sellest, et maksuamet peab projekti õnnestunuks, on summa, mis riigieelarvesse juurde võideti, üsna väike - 8 miljonit krooni - ning ehituste kogumaksumus ulatus vaid 60 miljonini.

Viljandi tervisekeskust renoveerinud ASi Pärlin juhatuse esimees Enno Pärlin ütleb, kuigi kontroll nende tööd ei seganud, ei saavutatud sellega suurt midagi. "Ma ei vaidle vastu, et seda vaja ei ole - meie elu läheks kergemaks, kui nad rohkem kontrolliks," ütleb Pärlin, kes peab Viljandi tervisekeskuse projekti üsna väikeseks. "Ma neile ütlesin ka, et pigem keerake üks suur objekt Tallinnas ümber."

"Pole mõistlik hammustada suurt ampsu, kui kogemused neelamises ja närimises puuduvad," põhjendab Veermäe, miks alustati pisikeste hangete kontrollimisega ega mindud suuri objekte uudistama. Kuid tulemas on suur projekt Viru Vangla ning mõtteid mõlgutatakse ka kontserdipiletite kontrollimise üle, kuid nendega ei alustata enne järgmist aastat.

Mullu aasta teisel poolel alustas maksuamet seitsme riigihanke objekti ehituse kontrolli, ennetamaks võimalikke rikkumisi ja toetamaks ausat konkurentsi. Äriühingutel oli kontrollist ette teades võimalik üle kontrollida ja vajadusel korrigeerida oma eksimused ja rikkumised.

Tavakontrollist erines reaalajas kontroll selle poolest, et kontrolli käigus koguti informatsiooni maksustamisperioodide, võimaliku maksukohustuse ja konkreetsete asjaolude kohta, mille deklareerimise tähtaeg ei olnud veel saabunud.

Selle raames kontrolliti põhjalikumalt 18 äriühingu maksude arvestamise ja tasumise õigsust. Lõpetatud kontrollidest kaks lõpetati maksu määramiseta ja seitse äriühingut parandas kontrolli käigus vabatahtlikult deklaratsioone.

74 kontrollitud objektide töödega seotud äriühingu majandusnäitajate tõus tõi riigieelarvesse 6 mln kr täiendavad maksutulu. Võis täheldada, et kontrollitava perioodi majandusnäitajad tõusid olulisel määral, kuid pärast kontrolli lõppu langesid tagasi endisele tasemele.