Ryanair võib lende alustada aasta pärast

"Väljakuulutatud ajavahemik on esialgu siiski vaid prognoos, sest isegi konkreetse kokkuleppeni jõudmisel vajab Ryanair aega lennukite hankimiseks," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik Oleg Harlamov.

Pooled pidasid väga heaks, kui Ryanair suudaks organiseerida lende 50 protsenti madalamate hindadega kui teised lennufirmad.

"Lühemat perioodi vaadeldes on kaotajaks pooleks küll Tallinna lennujaam, ent pikas perspektiivis tooks uute lendude alustamine lennujaamale siiski kasu," rääkis Harlamov. Odavlendude korraldaja Ryanair on ilmselgelt huvitatud praegusest madalamatest lennujaamamaksudest.

Harlamov tõstis esile majandusliku kasu, mida toovad Eesti riigile uued turistid. "Lennujaam on vaid Eesti värav, me ei saa pidada lennujaama tähtsamaks riigi kui terviku arengust," teatas ta.

Euroopa Liidu direktiivide tõttu pole riigil võimalik lennujaama toetada, mistõttu tuleb leida kompromiss, et kokkuvõttes saaksid ettevõtmisest kasu kõik osapooled.

Edaspidi kaasatakse läbirääkimistesse nii Tallinna Lennujaam kui ka Eesti turismifirmad.

Tallinna lennujaama tegevjuht Rein Loik välistab Ryanairile konkurentidest väiksemate maksude kehtestamise, kuid näeb lahendust uue toote loomises. "Kuna odavlennufirma ei vaja kalleid seadmeid, mis on vajalikud näiteks pagasi turvaliseks toimetamiseks kaugetesse sihtkohtadesse, siis on ehk võimalik välja töötada lihtsamate nõuetega toode," rääkis Loik.

Kui vedaja kasutab vähem lennujaama teenuseid, siis on mõeldavad ka väiksemad maksud. "Mõistagi saaksid odavamat teenust kasutada ka teised lennufirmad, kes kalleid teenuseid klientide teenindamiseks ei vaja," sõnas Tallinna lennujaama juht.

Seda, kas Ryanair saab aasta pärast Eesti turule astuda, on Loigu sõnul ennatlik öelda. "Kuna meil algavad lähikuudel ulatuslikud ehitustööd, siis on läbirääkimised veelgi keerulisemad," märkis mees.

Selle aasta reisijateveo numbrite poolest peaks Ryanair saama Euroopa suurimaks lennufirmaks.

Ryanairi uute liinide arendamise direktor Bernhard Berger märkis, et Eesti on praegu ainus Balti riik, kuhu nad ei lenda.

Rootsi valitsuse plaan kehtestada lennureisijatele uus maks sunnib Iiri odavlennufirmat oma tegevust Skandinaavias ümber korraldama.

Osa liiklusest suundub Soome ja Taani.

Rootsis lõpetab Ryanair oktoobrist kõik lennud Västerasi lennuväljalt, kärbib poole võrra väljalende Malmö-Londoni liinil ning 40% võrra lende Göteborgi-Glasgow' liinil. Kokku jääb vähemaks 21 lendu nädalas.

Põhjuseks on Rootsi parlamendis kevadel heaks kiidetud maks, mis lisab lennupileti hinnale Euroopa-sisestel reisidel 160 ja Euroopast väljaspool 320 Eesti krooni. Maks ei ole veel kindel, sest Euroopa Komisjonil on vastuväiteid, kuid Ryanair ei jäänud ootama. Talvine lennugraafik tuli paika panna ning Brüsselist pole vastust oodata enne septembrit.

Ryanairi hinnangul tõstaks maks lennupileti hinda ca 30%, mida odavlennufirma endale lubada ei saa.

Rootsile tähendab Ryanairi lendude vähenemine lennureisijate arvu vähenemist 350 000 võrra. See toob 350 töökoha kadumise ja jätab riigi ilma 595 miljonist kroonist turismitulust. Juba kevadel külmutas Ryanair Rootsis laienemisplaanid, mis oleks juurde toonud 11 uut lennuliini ja ca 1,1 miljonit reisijat.