Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti maksab 182 miljonit krooni biopassiplankide eest
Siseminister Kalle Laanet selgitas valitsuse pressikonverentsil, et biomeetria rakendamiseks reisidokumentides viiakse läbi üheksa hanget ning süsteemi ülesehitamine maksab 327 miljonit krooni.
Kodakondus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Ita Raun ütles, et dokumendiplank on alus, mille kiibile lisatakse hiljem isiku biomeetrilised andmed. Raun lisas, et riigilõiv katab seniste prognooside kohaliselt olulise osa kuludest. Riigilõivuseaduse eelnõus on biomeetrilisi andmeid sisaldavate reisidokumentide väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest ette nähtud riigilõiv 450 krooni.
Setec Oyga 2017. aastani kehtiva lepingu alusel hangitavate reisidokumentide plankide minimaalne kogus on 600 000, mida võib suurendada 300 000 plangi võrra, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eesti reisidokumendid, millesse kantakse biomeetrilised andmed, on Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, välismaalase pass, pagulase reisidokument, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat ja meresõidutunnistus. Rauna sõnul ei puuduta biomeetria ID-kaarte.