Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Koolikulusid aitavad katta toetused ja laenud

Tarvo Vaarmets 18. august 2006, 00:00

Selge on see, et haridus nõuab raha - kooliskäimiseks on vaja uusi riideid, koolikotti, vihikuid-raamatuid, maksta tuleb lõunasöögi ja transpordi eest. Enne üli- või kutsekooli minemist on hariduse andmiseks vajaminev rahaline pool eelkõige vanemate kanda, hiljem lasub põhiline raskus tihti õppuril endal. Tehtavate väljaminekute katmiseks on muidugi vaja sissetulekuid, abiks on mitmed toetused.

Vanemate juures elavale õppurile kuluvad summad on mõnevõrra väiksemad kui üli- või kutsekoolis õppival inimesel. Olulise panuse annab hariduse omandamiseks vajalike kulude katmiseks ka riik, kes garanteerib tasuta keskhariduse ning maksab täna veel koolile näiteks osana pearahast 265 krooni iga õpilase õpikute eest.

"Kavas on lisada sellele summale veel 750 krooni, kogutoetuseks kuluks seega 1015 krooni õpilase kohta aastas, kuid milliseks reaalselt summa kujuneb, selgub siis, kui 2007. aasta riigieelarve paika saab," kommenteeris summa tõstmise võimalust haridus- ja teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultant Age Rosenberg. See parandab loodetavasti õppeteenuse kvaliteeti koolides.

Lisaks maksab riik ka igakuiselt lapsetoetust ning augustis või septembris ka ühekordset kooliteotust summas 450 krooni lapse kohta. Peale selle võimaldatakse tasuta koolilõuna põhikoolis õppijatele ning ka siin mõtleb riik juba veidi kaugemalegi, sest Rosenbergi sõnul hakkavad selle aasta 1. septembrist tasuta koolilõunat saama ka põhihariduse baasil kutsekoolides kutseõpet omandavat õpilased.

Keskkooli lõpetanud õpinguid jätkaval õpilasel on võimalik võtta õppelaen summas 17 500 krooni õppeaasta kohta, samuti saab taotleda õppetoetust maksimaalselt 1200 krooni eest kuus.

Õppelaen ongi paljudele õppuritele põhiliseks sissetulekuks, kuid on ka neid, kes tänu vanemate toele või ise teenimisele õppelaenu võtma ei pea.

Ühispanga eralaenude arendusjuhi Triin Messimase sõnul on Ühispangast õppelaenu võtjate arv aastatega varieerunud, mullu oli see 10 500. "Kui ma võrdlen eelmist ja üleeelmist aastat, siis on õppelaenude võtjate arvu langus märgatav," kommenteeris ta. Messimase arvates on põhjuseid mitmeid: "Kindlasti paranenud üldine majanduslik olukord, kasvanud laenuteadlikkus ning mullu suhteliselt kallis õppelaen."

Laenuteadlikkuse kasvu tõi välja ka Hansapanga õppelaenude arendusjuht Anu Vaino, kes ütles, et esmakursuslase seas on laenuvõtmise aktiivsus olnud aastate lõikes kõige stabiilsem. "Hilisematel kursustel laenu võtmine on aasta-aastalt vähenenud, sest paljud juba töötavad kooli kõrvalt. Samuti näitab see tudengite teadlikkuse kasvu laenu võtmisel - lihtsalt niisama, igaks juhuks, laenu ei võeta," lisas ta. Hansapangast võttis eelmisel aastal õppelaenu ca 17 000 õppurit.

Kui enne ülikooli kontrollib õpilase rahaasju tema ema või isa, siis ülikoolis peab õpilane oma rahavooge ise juhtima hakkama. See ei pruugigi piiratud võimaluste ja normaalseks eluks vajalike väljaminekute tõttu olla kerge.

Pärast keskkooli edasiõppimine eeldab tihtipeale ka elukoha vahetamist, maakohtadest ja väiksematest linnadest kolitakse suurematesse. Tekivad lisakulud ja tudengil tuleb lahendada inseneriülesanne - kuidas piiratud ressursside tingimustes elada maksimaalselt täisväärtuslikku elu.

Turumajanduslikus ühiskonnas nagu Eesti on tavapärane, et ühel on oluliselt rohkem raha kui teisel, ühte tudengit toetavad vanemad piisavalt, teine peab aga absoluutselt omal käel hakkama saama.

Tartus on kõige odavam elada Narva maanteel asuvas remontimata ühiselamus, kus üüri küsitakse ilma kommunaalmaksudeta 215 krooni kuus. Pealinnas on üks odavamaid elukohti Tallinna Tehnikaülikooli nn teine ühiselamu, kasutustasuga 260 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Odava kuluga käivad muidugi kaasas üsna elamiskõlbmatud tingimused - kümneid aastaid renoveerimata toad, privaatsuse puudumine, vastikusttekitav ühiskasutusega köök ja peldik (just selline nimetus kirjeldab viimast ruumi kõige täpsemalt), kuhu poole suunduvad tudengid viibutavad rõõmsalt paremas käes oma isiklikku prilllauda, kuna sisuliselt ilma ukseta boksides nimetatud vahend lihtsalt puudub.

Söögile kulutab miinimumeelarvega tudeng ca 500 krooni kuus, sellise summa eest on ta põhitoiduks makaronid ja parematel päevadel ka natuke liha. Üpris palju raha peab arvestama transpordile. Ka väiksemate võimalustega tudeng käib kodus vähemalt korra kuus, mis tähendab ca 160kroonist väljaminekut. Riideid vaene tudeng peaaegu ei osta, ainult siis, kui viimane häda käes, kulutades selleks umbes 300 krooni kuus. Lisaks sellele läheb raha ka muudeks hüvedeks nagu raamatud ja muud õppevahendid, mõnikord ka klubipilet või taksoraha jms. Selliste erakorraliste kulude peale võib kuus arvestada umbes 500 krooni. Seega moodustub kuu kogukuluks püüdlikult kokkuhoidval õppuril ca 1735 krooni.

Väga rahakas tudeng õpib aga riigieelarvevälisel õppekohal ja tasub õppemaksuna ehk veidi alla 30 000 krooni õppeaastas, ta elab Tallinna kesklinnas kahetoalises korralikus korteris ja maksab üüri ca 6000 krooni kuus. Ta sööb iga päev korralikku praadi, tihti väljas, ning kulutab seetõttu söögile ca 2500 krooni kuus. Samuti ostab ta moeriideid ca 2000 krooni eest, tal on oma auto, millele ta peab arvestama vähemalt 1000 krooni kuus. Ka lisakulud on tal tunduvalt suuremad kui miinimumeelarvega tudengil, sest tema ostab klubides kokteile, korraldab oma korteris tihti pidusid ning maksab selle kõige eest veel umbes 2000 krooni. Rikas tudeng kulutab kuus seega ca 16 500 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing