Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ääremaal saab edukalt tootmist arendada

Ain Alvela 21. august 2006, 00:00

Võrumaal asuva Lasva Liimpuidu OÜ juhatuse esimees Juho Toomik on seda meelt, et maapiirkonnas tegutseva tööstusettevõtte juhid peavad täpselt arvestama ressurssidega, mis ettevõtte käsutuses on ja millest üle ei saa astuda.

"Üks olulisemaid asju on tööjõud. Peab arvestama sellega, mis olemas on. Ei saa suhtuda niimoodi, et täna lasen kellegi lahti ja homme võtan tänavalt suvalise asemele," iseloomustab Toomik.

Lisaks Lasva liimpuidutehasele Viljandis ja Kehras mööblitööstusi omav Juho Toomik peab õigete ostuotsuste tegemisel oluliseks oskust müügimeestest üle olla. "Kõik müüvad ju parimat kaupa parima hinnaga," nendib ta. "Tänapäeval on õigete rahapaigutuste tegemiseks hädavajalik omada adekvaatset infot. See tähendab, et on tarvis ökonoomikaga tegeleda."

Lasva Liimpuidul pole Toomiku sõnul probleeme kommunikatsioonidega, ettevõte on energiaga hästi varustatud ja võimsust jääb ülegi. "Ühes kohas on mul isegi oma alajaam, millega võidame rahas üle 10 000 krooni kuus," selgitab ta.

Võrumaal näeb Juho Toomik kõige suuremat arengupotentsiaali traditsioonilise turismi- teenuste müügi valdkonnas. "Puidutööstuse osas hakkavad siin tekkima puiduklastri tunnused, mis tihendavad koostööd, laiendavad vastastikust allhanget ja tõhustavad tööjõu väljaõpet," ütleb ta.

ASi Wõro Kommerts juhataja Kaido Kaare peab ääremaa tootmisettevõtte murelasteks tööjõupuudust, lisades, et sageli jätavad ka kommunikatsioonid paremat soovida.

"Meil energiaga probleeme pole, sest üks põhjus, miks meie tootmine on Võrumaal, ongi see, et siit läheb läbi gaasitrass," selgitab Kaare. "Aga tööjõuga on keeruline, iseäranis raske on leida lihttöölisi."

Kuna Wõro Kommertsi toodangu vaheladu asub Tartus, siis asukohast tingitud suuri transpordikulusid Kaido Kaare ei tunnista. Ka tooraine hankimise osas ei oma tööstuse asukoht tema hinnangul suuremat tähtsust, sest lihakraam veetakse niikuinii piiri tagant.

Maaelu üldine areng ääremaadel sõltub Kaare sõnul mitte rahalistest toetustest, vaid kohalike omavalitsuste suutlikkusest luua paikkonnas üldist positiivset tausta. Kui on hea elukeskkond, siis on ka tingimused ettevõtluse arenguks.

Ida-Eestis Lüganusel asuv metall- ja garaažiuste valmistaja OÜ Palu Grupp ostis 4,6 miljoni krooni eest tööpingi, mille hind loodetakse tagasi teenida tootevaliku laiendamisega.

"Toodete kvaliteedi tõstmiseks ning käsitsitöö vähendamiseks ostsime Amada lehekeskuse," räägib Palu Grupi juhatuse esimees Vjatšeslav Palu. "Pole midagi teha, peab võtma riske ja investeerima raha, kuna enne ettevõttes arengut ju ei toimu," lisab ta.

Lüganuse vallavolikogu esimehe Evald Männiksaare sõnul on Palu Grupi näol tegemist tubli ettevõttega, kes on suutnud korda teha nõukogudeaegsed tootmishooned ning kus töötab poolesaja inimese ringis.

"Kuigi valla tööhõive seisukohalt pole Palu Grupp väga oluline, sest põhiliselt käivad seal tööl Kiviõli inimesed," räägib Männiksaar.

Vjatšeslav Palu hinnangul läheb enamik ettevõtetest kergema vastupanu teed ja teeb allhanget.

"Nii toimisime ka meie, kuid kui vähegi ideid on, tasub siiski ise toota ja turustada, sest allhange on maksimaalselt viis aastat kestev tegevus," selgitab Palu, kelle sõnul ei tohiks väiketööstused karta väljaspool Tallinna tegutsemist.

"Tegelikult on sellel mitu plussi," kinnitab Palu. "Tööjõud on maal paiksem ja vähemvoolavam ning kinnistu ja ehituskulud samuti madalamad. Samas logistikakulud on üle Eesti ikka ühesugused."

Olen ise ka mõelnud, et transpordikulu on maapiirkonnas tegutsevale tootmisettevõttele miinus. Siiski näitab elu, et ega väga ikka olegi.

Isegi kui ettevõte paikneb Tallinna külje all, siis laadimise, transpordi korraldamise ja laoteenusega kaasnevad sealgi kulutused.

Natuke rohkem kilomeetreid me muidugi peame vedama, aga ma arvan, et see on marginaalne kulu, võrreldes kõige muuga. Kui kõik tootmisega kaasnevad kuluartiklid ritta panna, siis transpordikulu jääb pingereas tahaotsa.

Oluliseks võib see muutuda teatud odavate asjade puhul. Meie seisukohast on pigem määravam kogu logistika õige ja tõrgeteta korraldamine. Näiteks tooraine tuleb meile valdavalt hoopis Tallinna poolt.

Alustasime tooraine varumist Venemaalt ja selle vedamine toimub Tallinna kaudu. Aga kui tooraine tuleb Venemaalt, ei ole meie jaoks oluline, kus selle mahalaadimine aset leiab. Aga loomulikult oleneb kõik mahtudest, väga väikeste koguste puhul muutub ka veokulu oluliseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:12
Otsi:

Ava täpsem otsing