Eestil tuleb reformidega jätkata

Marshall L. Stocker 21. august 2006, 00:00

Kas Eesti, mis on tõusnud maailma majandusvabaduse edetabelis 127 riigi seas 75. kohalt 10. kohale, võib saada esimeseks? See sõltub eestlaste meelekindlusest ning majandusreformide jätkumisest.

15 aastat pärast seda, kui Eesti keeras selja sotsialismile, on riik sattunud maailma tähelepanu keskmesse. Just tänu mitmetele reformidele võlgneb Eesti tänu selle eest, et riigi majanduskasv on pea kolm korda kõrgem kui vanal Euroopal. Et aga saada majanduslikuks superstaariks, peab Eesti reformidega jätkama.

Esiteks peab Eesti vähendama oma koormavat 33protsendilist sotsiaalmaksu vähemalt poole võrra. See maks on moonutav ja takistab tööandjaid võtmast praeguseid töötuid palgale. Kõrgete tööjõumaksude tulemus on see, et tööandjad palkavad masinaid ja mitte inimesi.

Eestis on tööpuudus praegu küll madal, aga selline soodne olukord ei pruugi kesta kaua. Sotsiaalmaksu alandamine aitab luua eeldused, et tööpuudus jääb madalaks pikemaks perioodiks.

Kõige hullem on see, et tööjõumaksude pärast kannatab enim tööjõumahukas teenuste valdkond. Kõrgete tööjõumaksudega riikides on alaarenenud just teenuste sektorid nagu tervishoid, jaekaubandus ja finantssektor. Samas sõltub Eesti tuleviku kasv just teenustest.

Tõsi, tööjõumaksude alandamine küll vähendab töötust, kuid ka sotsiaalteenuste eelarve väheneb hüppeliselt. Siin on lahenduseks pensionisüsteemi ja tervishoiusüsteemi erastamine, kus kolmas osapool ehk tööandja ei peaks enam makseid tegema.

Teiseks pakun välja idee, mis kõlab täna küll skandaalselt, aga siiski mitte hullemini, kui proportsionaalse tulumaksu mõte 15 aastat tagasi: kaotada üldse tulumaks. Eelarve täitmiseks võib tõsta käibemaksu. Esmatarbekaupade käibemaksust vabastamine kaitseks vaesemat elanikkonda ning lubaks samas maksta vähem maksu neil, kes otsustavad tarbimise asemel säästa.

Sel viisil tekkivad säästud annavad raha uuteks majandusinvesteeringuteks ning loovad isikliku rikkuse. Selle tulemusena pole suuremal osal elanikkonnast enam tarviski riigitoetusi, nt töötuskindlustust.

Eesti poleks nulltulumaksu kehtestamisel esimene. Caymani saartel ei kehti mitte ainult nulltulumaks, vaid seal pole ka müügimaksu, omandimaksu, pärandimaksu ega kapitali tootluselt makstavat maksu. Ja tulemus? USA välisministeeriumi andmetel on Caymani saarte elanike elatustase üks maailma kõrgemaid.

Riigis on registreeritud 70 000 ettevõtet ja 446 panka. Seal asub pärast New Yorki, Londonit, Tokyot ja Hongkongi maailma suuruselt viies finantskeskus. Tööpuuduse määr on 3,5% ja valitsus saab oma tulud peaaegu täielikult tollimaksudest - käibemaksule sarnasest tarbijamaksust.

Kolmandaks peab Eesti vähendama valitsuskulude osa SKPs edasise erastamise kaudu. Vähe on teenuseid, mida valitsus pakub paremini kui eraettevõtja. Avalikud hüved nagu korrakaitse ja riiklik julgeolek kuuluvad siia alla, kuid kõik muu - prügikoristus, infrastruktuuri ehitus, tervishoid ja isegi haridus - alluvad suurepäraselt turupõhisele konkurentsile.

Kuigi koolid võivad saada endiselt riigilt raha, juhitakse neid paremini, kui lapsevanemad valivad, millisesse kooli tema laps ja seega ka tema pearaha läheb. Koolid, mis vanemate nõudmistele ei vasta, saavad turult signaali - kannavad majanduslikku kahju. Ning koolid, mis pakuvad paremat haridust, teenivad vastavalt sellele kasumit. Vanemate võimalus oma lapsele kooli valida peaks saama Eesti haridusreformi nurgakiviks.

Neljandaks peab iga reeglit vaatama selle majandusliku tulususe seisukohalt. Paljude regulatsioonide majanduslikud kulud ületavad kõvasti neist saadava kasu. Selliste regulatsioonide täitmine tuleb tehnoloogia abil tõhusamaks muuta või neist üldse loobuda.

Näiteks väidab Maailmapank, et ettevõtte asutamisega kaasnevatele protseduuridele kulub Eestis kuni 35 päeva, millest 15 päeva läheb firma äriregistrisse kandmisele. Samas Uus-Meremaal, maailma majandusvabaduselt kolmandas riigis, registreeritakse uus ettevõte internetis vähem kui päevaga.

Edaspidigi makse alandades, riiklikke teenuseid erakätesse andes ja regulatsioonide kulusid hinnates suudab Eesti jääda maailma etteotsa ja võibolla isegi esimeseks tõusta.

Allikas: Marshall L. Stocker

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:12
Otsi:

Ava täpsem otsing