Lennujaama ehitus läheb arvatust kõvasti kallimaks

Artikkel

- Uudised
- Piret Reiljan
- 20. august 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lennujaama ehitus läheb arvatust kõvasti kallimaks
Tallinna lennujaama reisiterminali laiendamiseks esitas soodsaima pakkumise Skanska EMV hinnaga 615 miljonit krooni. Suve hakul välja kuulutatud riigihanke suurus oli 500 miljonit krooni, mida Skanska EMV pakkumine 115 miljoniga ületab.
Reisiterminali riigihanke võitja selgub pärast seda, kui on kontrollitud pakkumiste vastavust kõigile kvalifitseerumisnõuetele. "Ma väga loodan, et kvalifitseeruvad kõik ettevõtted," sõnas Tallinna lennujaama juht Rein Loik. Kvalifitseerunute hulgast valitakse välja soodsaim pakkumine, mille Loigu sõnul on praeguse seisuga kolme ettevõtte hulgast teinud Skanska EMV.
Skanska EMV peadirektor Jaanus Otsa ei soostu pakkumist kommenteerima enne, kui võitja on ametlikult välja kuulutatud. "Ma arvan, et sel teemal rääkimine on enne võitja väljakuulutamist lausa ebaseaduslik," ütles Otsa.
Lisaks Skanska EMV-le esitasid reisiterminali laiendamiseks pakkumise ka Merko Ehitus ning Eesti Ehitus. Ka Eesti Ehituse juhatus otsustas pakkumise menetluse käigus teemat mitte kommenteerida.
Suve hakul otsiti ka lennuliiklusala laienduse ehitajat. Augusti alguses lõppenud pakkumise võitis 550 miljoni kroonise pakkumisega viie ehitusfirma liit, kuhu kuuluvad Eesti Ehitus, Talter, Aspi, Teede REV-2 ja Lemminkäinen Eesti.
Lennuliiklusala ümberehituseks oli riigihankes ette nähtud 375 miljonit krooni, kuid kõik pakkumise teinud firmad ületasid seda summat vähemalt kahekordselt. Sobiva hinnapakkumise leidmiseks vähendati tööde mahtu ning korraldati uus konkurss. Lõpuks pakkumise võitnud ehitajate ühispakkumine ületas algset riigihanget ikkagi 175 miljoni krooniga.
Samale projektile tegid ühispakkumise ka Skanska EMV, Skanska Tekra, Merko Ehitus ning Siemens, kuid nende hind osutus võitja omast kõrgemaks.
Lennujaama juht Loik peab ehitustööde alustamise suurimaks takistuseks oodatust suuremate kulude asemel hoopis tohutut paberitööd. "Ma olen korraga nii Tallinna lennujaama kui ka projekti rakendusüksuse juht, kellena annan korraldusi sisuliselt iseendale," muigas mees. Loigu sõnul poleks ta eales uskunud, et Euroopa Liidu rahaga ehitamine nii keeruliseks osutub.
Kopp loodetakse lennujaamas maasse lüüa septembri keskpaigas.
Reisijatele on suurim muutus see, et umbes pooli lende teenindatakse ehitustööde ajal bussidega, mitte enam lennukoridorist. Lendude vähendamist ega lennuplaani muutmist esialgu kavas pole.
Kõik ehitustööd peavad valmima 2008. aasta esimeses kvartalis. Schengeni viisaruumi ehitustööd reisiterminalis tuleb aga lõpetada 2007. aasta sügiseks. "Kasvava reisijate arvu juures on nii massiivsete ehitustööde teostamine väga suur väljakutse," ütles Loik, kes loodab juba ette reisijate mõistvale suhtumisele.
Kogu lennujaama ümberehituse projekti rahastab umbes 50 protsendi ulatuses Euroopa Liit, ülejäänud raha tuleb välja käia Tallinna lennujaamal. "Mõistagi peame võtma ka pangalaenu," märkis Loik.
Hetkel kuum