Tööjõu väljavoolu tasub hakata kontrollima

Tööjõupuudus, mis meid täna vaevab, on paljuski suutmatus statistiliselt analüüsida hetke olukorda ning prognoosida lähitulevikku.

Oleme olukorras, kus me ei oma statistikat riigist lahkunud tööjõu kohta ega saa sellest tulenevalt korrastada ülevaadet tööturul toimuva kohta.

Tööandjad kurdavad, et tööjõu puudus pidurdab arengut, töötajad nõuavad võõrtööjõu sissetoomise asemel palka juurde ja riigil tuleb langetada otsuseid olukorras, kus on lastud tekkida kaosel.

Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu alustalasid, kuid seda liikumist peab väikeriik suutma jälgida ja sellest järeldusi teha.

Tööjõuvahendusfirmad, kes on leidnud kontaktid ja koostööpartnerid Euroopa Liidu lähiriikides, on tööotsijate seas endiselt populaarsed, sõltumata nende tegelikust taustast.

Käesoleva aasta algusest muutus Eestis tööturuteenuse osutamise kord litsentsivabaks ning tööjõuvahendajate arv kasvab drastiliselt ja mitte ametlikult. Tavalised on juhtumid, kus välismaal renditööjõuna töötanud ehitajad naasevad koju, loovad oma firmad ja viivad kaasa brigaadide kaupa töötajaid.

Üks lahendustest võiks olla tööjõu väljavoolu kontroll litsentseeritud vahendusfirmade kaudu, kel lasuks korrektse statistika esitamise kohustus, kes garanteeriks riikidevaheliste lepete täitmise kohalike palgatasemete ja tööseaduse järgimise osas ning ei kahjustaks Eesti mainet.

Käesoleva aasta kevadel Tallinnas toimunud Eesti-Soome ühisseminari tõdesid nii Soome tööminister kui Eesti sotsiaalminister, et Eesti maine on kahjustunud seoses siinsete vahendusfirmade tegevusega Soome turul ja kohe nii hullusti, et Soome rakendab Eestist renditud tööjõule maksukohustuse. Rääkimata kehvast mainest, kaotame me nüüd ka reaalset raha. Isehakanud töövahendajaid kasvab aga juurde, nagu seeni pärast vihma.

Loomulikult on ka omal käel lahkujaid palju ja neist ülevaadet omada raskem, kuid suur osa Eestist lahkuvast tööjõust käib endiselt läbi vahendusfirmade, olgu selleks siis korrektne rahvusvaheline firma või FIEst kodanik Mustamäe paneelmaja korterist.

Olen nõus tööandjatega, kes vajavad abitööjõudu mujalt riikidest, sest sellise kontrollimatu tööjõu väljarände korral ei aita meid enam ka palgatõus. Palka tõstes ostame üle vaid naabrimehe töötaja, tema omakorda järgmise, kuid kuhugi jääb ikka tühi koht ja ring saab kiiresti täis.

Sellise mängu korral võitjaid ei ole ja ka hästi tasustatud töötajate rahakotti hakkab tühjendama peagi kasvav inflatsioon.

Tööjõu sisse- ja väljaränne peaks olema tasakaalus ja selle aluseks on kontroll toimuva üle, algandmete omamine ning järelduste tegemine. Tööjõupuuduse käes vaevlevat ettevõtjat ei lohuta teadmine, et me ei tea, mis toimub ja mis toimuma hakkab ning et magusaim äri tööturul tööjõu väljavoolu suunamise näol on riigi kontrolli alt väljas.

Autor: Herdis Ojasu