Töökuulutuses tasub välja öelda ka palk

CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson nentis, et CV Keskuse ligi paarist tuhandest tööpakkumisest on vaid väiksel osal kirjas palgalubadus. Palga info jäetakse täitmata või kasutatakse trafaretseid väljendeid nagu konkurentsivõimeline töötasu või motiveeriv palk. "Need on ümmargused sõnad, mis tegelikult ei ütle midagi. Palk nende sõnade taga võib olla nii 3000 kui ka 30 000 krooni," nentis Johanson.

Johanson oli veendunud, et mida madalama kvalifikatsiooniga töötajat otsitakse, seda olulisem on välja anda konkreetne lubadus palga osas.

Sageli esineb juhtumeid, kus kandideerijad läbivad mitu vooru ning alles seejärel kuulevad, et pakutav töötasu jääb alla soovitust. See tekitab pahameelt aja raiskamise pärast ning vähendab kandideerimisjulgust.

Leidub ka tööotsijaid, kes palga suurusjärku teadmata loobuvad üldse kandideerimisest.

Johansoni sõnul on Euroopa tööportaalides tavapärane, et kirja pannakse: palk alates, palgavahemik või palk kuni ning loetelu lisasoodustustest. Järjest harvemini kasutatakse väljendeid: läbirääkimiste teema, konkurentsivõimeline, töötulemustele vastav.

"Ka Lätis ja Leedus on selline trend tugevamini tuntav, kuna seal on toimunud suurem tööealise elanikkonna väljaränne ning vajaliku töötaja leidmine veelgi keerulisem kui Eestis," kinnitas ta.

Johanson usub, et juba see sügis toob julgust juurde ning aina rohkemates kuulutustes võib näha kandideerima ahvatlemas palgataset. "CV Keskuse nõuanne on, et firmad võiksid julgemini välja öelda vähemalt palk alates summat ning samas meeles hoida, et tegemist on võlaõigusseaduse mõistes siduva pakkumisega," ütles ta.

Saaremaa Spa personalijuht Anne Noor arvas, et palk on väga oluline tegur, kuid mitte ainus, mille põhjal inimene töökohta valib. "Meie ei pea firma töökuulutustes ametikoha palgaastme avaldamist vajalikuks. Ülevaade ametikoha palgatingimustest antakse kandidaadile töövestluse käigus," lausus Noor.

Ta märkis, et lisaks palgale pakuvad firmad tavaliselt töötajatele ka erinevaid motivatsioonipakette.

Palganumber kuulutuses kõike seda infot aga ei sisalda ning liiga kõrge või madal palgaaste kuulutuses võib mõjuda inimesele nii, et potentsiaalne töötaja loobub kandideerimast.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Käärats lausus, et töölepingu, nagu ka iga muu lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, mille käigus lepitakse kokku lepingu tingimustes. Töölepingu puhul on seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused, mida leping peab sisaldama. Üheks kohustuslikuks tingimuseks on palk.

"Eelöeldu tähendab, et pooled peaksid lepingueelsetel läbirääkimistel kindlasti käsitlema ka tulevase ametikoha palka. Töötajal on kandideerimisel igal juhul õigus küsida ametikoha palka ja tööandjal on kohustus seda öelda," kinnitas Käärats.

Infotehnoloogiaspetsialistide värbamiskuulutustes enamasti konkreetset palganumbrit ei märgita. Ka Proekspert ei tee seda oma töökuulutustes.

Värbame inimesi valdkonnas, kus palgavahemikud on suuresti väljakujunenud ja kandidaatidele üldjuhul teada.

Tööotsija eelistab erinevaid pakkumisi sageli pigem töö sisu kui palga järgi. Näiteks infotehnoloogiaspetsialistid on enamasti huvitatud kaasalöömisest millegi uue loomisel või haarava ülesande lahendamisel. See on lisaks palgale oluliseks motivaatoriks.

Palgast räägitakse sobivate kandidaatidega esimesel kohtumisel ning hiljem kokkulepitut ei muudeta.

Head töötajad on tarkvarafirma jaoks kõige olulisem vara. See tähendab ka seda, et igasugune informatsioon inimeste kohta on muutunud äri edu seisukohalt sama kriitiliseks ja kaitset vajavaks kui äriplaan või tootearendus.

Teave töötajate kohta (ka palganumber), samamoodi nagu muu tööandja äritegevust kirjeldav informatsioon, on IT-firmades ärisaladuseks, mida ei avaldata kolmandatele osapooltele. Selline klausel seisab ka Proeksperdi töölepingutes. Andekad ja töökad inimesed on ju firma suurimaks konkurentsieeliseks.