Tootjahinnad aastaga tõusnud 4,9 protsenti

22. august 2006, 12:45

Tootjahinnad töötlevas tööstuses tõusid juulis 2005. aasta juuliga võrreldes 4,9 protsenti, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Eelmise kuuga võrreldes on hinnad tõusnud 0,2%.

Olulist rolli hindade tõusul on mänginud kütuste kallinemine. Tööstusharude lõikes jätkusid hinnamuutuste osas üldiselt sarnased trendid viimaste kuude arengutele.

Toiduainetööstuses kasvasid tootjahinnad juulis aastatagusega võrreldes 4,2%, hinnakasvu mõjutas endiselt kõige enam tootjahindade tõus jookide tootmises (5%), kalatööstuses (7%) ning muude toiduainete tootmises (9%). Piima- ja lihatööstuses oli hindade kasv väiksem kui 2%. Toiduainetööstuse tootjahindade kasvutempo kiirenemine 2006. aastal on osaliselt tulenenud 2005. aasta võrdlusbaasi vastupidistest arengutest.

Suurim hinnatõus on toimunud ehitusmaterjalide tootmises (aastaga 12,4%), kus hinnasurveid tekitab ühelt poolt tootmiskulude kasv, teisalt püsib tugev nõudlus ehitusmaterjalide järele. Naftatoodete kallinemine on mõjutanud Eesti keemiatööstust, aastaga on keemiatoodete tootmises tootjahinnad kerkinud 8%. Enam kui protsendi võrra tõusid juulikuu jooksul hinnad metallitööstuses (aastane kasv 3,6%), masinatööstuses (3,2%) ja elektrimasinate ning –aparaatide tootmises (7,1%).

Pidev tootmise kallinemine pole siiski Eesti ettevõtete konkurentsipositsioone üldiselt halvendanud. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud ettevõtjate seas on neid, kelle konkurentsivõime on paranenud, rohkem kui halvenenud konkurentsivõimega ettevõtjaid. Kõige enam tunnetatakse konkurentsivõime paranemist Eesti turul, välisturgudel pole suuri muutusi toimunud.

Ettevõtjate ootused müügihindade edasise kasvu osas on püsinud sel aastal praktiliselt muutumatutena. Üle veerandi küsitletud ettevõtjatest ootas järgneva kolme kuu jooksul müügihindade tõusu, üle 70% aga hindade püsimist praegusel tasemel. Kõrgemad ootused hinnatõusu osas valitsesid puidutööstuses, metallitööstuses ning mööbli tootmises.

Ekspordihindade arengus juulis olulisi muutusi ei toimunud. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tõusid hinnad 4% ja juunikuu tasemest olid hinnad 0,2% madalamad. Impordihindade aastane kasv kiirenes 5%ni ja eelmise kuuga võrreldes olid hinnad 1% kõrgemad. Impordi hindade tõusu mõjutasid endiselt naftasaadused, aga ka metallide ja puidu hinnatõus.

Kiireim ekspordihindade aastane kasv oli juulis metallitööstuses, mis ulatus juba veerandini. Ka keemiatööstuses kiirenes hinnakasv 14%ni. Nii metallide kui ka keemiatoodete hinnad sõltuvad suuresti toormehindade kõikumisest maailmaturul. Puidutööstuses on viimastel kuudel hinnatõus veidi pidurdunud, juulis olid hinnad aastagusest 6,9% kõrgemad. Hinnad on jätkuvalt languses metsamajanduses ja täppisinstrumentide tootmises.

Naftasaaduste impordihindade kasv pidurdus juulis 24%ni. Samal ajal kiirenes metallide hinnatõus 18%, põllumajandussaaduste 16%, tekstiili ning puidu ja puitoode võrdselt 11%ni. Olgugi, et põllumajandussaaduste impordihinnad on aastaga oluliselt tõusnud, siis sesoonsusest tingituna alanesid hinnad juuniga võrreldes 5,5%.

Ekspordi- ja impordihindade arengud järgmistel kuudel on suuresti tingitud kütuste ja toormehindade volatiilsusest maailmaturul.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing