Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põlvamaa ettevõtete TOP

Ardo Kalda 23. august 2006, 00:00

Põlva Peekon OÜ tootmisdirektori Mati Tuvi hinnangul on ettevõtte kasv tulnud sisuliselt strateegiast, sest kõik farmid on järjest ehitatud etappide kaupa. Vastavalt sellele on kasvanud ka müügimahud.

Praegune projekt on Lutsu seafarm, mis hetkel töötab poole võimsusega, kuid aasta lõpuks hakkab tööle täiel raual. Ka järgmine projekt on Põlva Peekonit juba ees ootamas.

Nimelt planeeritakse uut farmi, mille projekteerimise ja keskkonnamõjude mõõtmisega hetkel tegeletakse. Ehitus ise peaks algama 2007. aasta alguses.

Uus farm tuleb Kärstna valda Viljandimaal. Tuvi nendib, et tegelikult on kõik farmid kas põrsakasvatusfarmid või nuumsea tootmise farmid.

Sead veetakse kõik Rakvere Lihakombinaati. Põlva Peekoni ülesanne on olla üks lüli seakasvatuse ketis Rakvere Lihakombinaadi jaoks. Nimelt peab Põlva Peekon kasvatama mujalt toodud põrsad nuumaküpseks.

Praegu on Põlva seakasvatajad vahekoduks ligi 90 000-le põrsale aastas. Põrsad kasvatatakse kaheksast kilost kuni 25-30 kiloni ja saadetakse siis edasi partnerfarmidele, kes need üles kasvatavad. Nuumsigadena toodetakse otse Rakvere Lihakombinaati ligi 30 000 siga aastas.

Lisaks kõigele muule ehitatakse Lutsu farmi hoovile ka oma söödatootmist.

Tuvi nimetab, et praeguse tarnijaga on küll väga head suhted ja sööt väga kvaliteetne, kuid kui arvutada, siis on vedelsöötmise printsiibil töötaval väiksel efektiivsel farmil ikkagi odavam lihtsama koostisega sööt ise toota, kui see kuskilt kaugelt kohale vedada. Juba transpordikulud jäävad ära.

Tuvi nendib, et neil on kaadriga praegu ikkagi väga vedanud ja tehakse kõik, et neid inimesi enda juures hoida.

Töötajate leidmine on Tuvi kinnitusel ikkagi väga raske ja nii on neilgi mõeldud välja motivatsioonipaketid, et töötajaid oleks lihtsam leida ja hoida.

Lutsu farmi juures on ka nõuetekohased sõnnikuhoidlad. Kevadel ja sügisel veetakse seal olev väetis põldudele laiali. Tuvi meelest on hoidlate pidamine ja sealt sõnniku väljaandmine tänasel päeval veel firma jaoks kulu, sest sõnniku eest raha ei küsita. Tuvi nendib, et kui tahtjate järjekord ikkagi suureks läheb, tuleb juba arvestama hakata, kuhu ja kuidas sõnnikut vedada.

Lextrans soovib olla suurim treilervedaja Venemaal Lextrans OÜ juhi Sven Aria sõnutsi pole Eestist võimalik enam autojuhte leida, sellepärast palgatakse need Venemaalt.

Lextrans on asutatud 1997. aastal Tartus, täiesti algusest peale on olnud firma juhiks ja praegusel hetkel 100protsendiliseks omanikuks Sven Aria. Algus oli küll vaiksem, kuid alates 2001. aastast ollakse Venemaa suunal aktiivsemalt tegev.

Aria nendib, et tänagi toimub 95 protsenti kogu vedude mahust Venemaa suunal. Praegune situatsioon Eesti-Vene piiril, kus ootavate veokite read ulatuvad kilomeetritesse, firma juhile eriti ei meeldi. Õigupoolest on hetkesituatsioon, kus oodatakse ööpäev-poolteist, veel talutav, kuid vahepeal oodatud kolm kuni neli päeva pani juba mõtlema, kas seda äri on üldse mõistlik ajada.

Lextransi pikaajaliseks partneriks on olnud Daimler-Chrysler, mille autode ainuvedaja ta on Soomest Venemaale. Suurim klient on hetkel Ford Motor Company, kelle autosid veetakse praegu Paldiskist Venemaale.

Aria tunnistust mööda on firma pideval tõusuteel. Eelmisel aastal opereeriti 120 autoga ja sel aastal kasvab see arv 250 autoni.

Hetkel opereeritakse 200 autojuhiga ja neist vaid 25 on eestlased. Ülejäänud on kõik Vene autojuhid.

Aria möönab, et praeguseks pole lihtsalt muud varianti. Kui panna lehte kuulutus, et otsid autojuhte, leiad vaid mõne üksiku juhi. Eestis pole autojuhte enam kuskilt võtta. Aria arvates on ainus võimalus võtta juhte Venemaalt. Seal on Lextransil partnerfirmad, kes tegelevad tööjõu otsimisega. Palgataseme puhul Vene autojuhtidega ei võideta, sest neile tuleb maksta sama palju kui eestlastelegi.

Praegu ollakse Eesti suurim treilervedaja, kuid aasta lõpuks on firmal koos allsõitjatega 400 treilerit, mis teeb Lextransist suurima treilervedude teostaja ka Venemaal.

AAV Teenustel pillikeeled pingul AAV Teenused OÜ on firma juhi Arne Valdase sõnul perefirma, mis töötab hetkel oma võimsuse piiridel.

AAV Teenused OÜ juhi Arne Valdase sõnul alustas ta kunagi FIEna. Kõik sai alguse ühest kopast, millega tegeleti veekogude rajamisega. Hiljem hakati tegelema ka ehtituste juures ja mullatöödega. Lõpuks lisandus ka teede ehitamise osa.

Viimaste aastate põhiobjektideks on olnud riigimaanteed ja viimasel ajal on lisandunud ka vedelsõnniku hoidlate ehitus. Valdase sõnul on hetkel pakkumisi ikkagi väga palju ja lihtsalt ei jõua kõiki tellimusi täita. Info firma kohta on levinud suust suhu ja tekkinud on ka püsikliendid. Firma juht nimetab, et reklaaminud pole AAV Teenused ennast kunagi.

Valdas nimetab, et kuigi tuleb omajagu töid ära öelda, on tegijaid sellel turul ikkagi üsna palju. Põlva firmal terve vabariigi turul ei pidavat raske läbi lüüa olema.

Valdas nendib, et tööjõudu on raske leida, eriti just kvaliteetset tööjõudu. Firma juhi sõnul on neil praegu meestega väga vedanud. Nõuded on meestele just teetöödel ikkagi väga kõrged. Töölised on leitud oma külast ja vallast, vaid mõni üksik käib kaugemalt.

Ehitusturg pole mitte üksi tööliste leidmist raskeks teinud, vaid on ka hinnad üles löönud. Valdas nendib, et ega hea mees palka ei küsi, palka küsivad viletsad mehed, sest heale mehele oled ka ise nõus head palka maksma.

Uute klientide tuleku ja pakkumiste tekkimist mõjutab Valdase sõnul ikkagi see, kui kvaliteetset tööd sa teed, kuidas lubadustest ja tähtajast kinni pead. Nendest faktoritest sõltub see, kas järgmine kord kui töö ootamas, võetakse sind või kedagi teist.

Praeguseks on firmal ekskavaatorid, veoautod ja teehöövlid, mis lubab AAV Teenustel ka teetöödega tegeleda.

Et tegu on õigupoolest perefirmaga, siis on ettevõtte jaoks juba tipp ja enamgi saavutatud. Valdas nendib, et kasvada küll enam plaanis pole, pigem koomale tõmmata. Oma pere ülekoormus on juba liiga suur.

Pillikeeled on juba n-ö väga pingul, sest perefirmale kohaselt tehakse kõike ise: Valdas teeb ise pakkumised ja palju abiks olnud perepoeg juhib objektitöid. Tegelikult peabki Valdas edu pandiks seda, et kõik tehakse ise ja kedagi võõrast palgal ei hoita.

Põllumehed ja puiduga tegelejad on parema järje peale saanud Erinevalt põhjapoolse Eesti edetabelitest leiame Lõuna-Eesti TOPide tippudest palju põllumajandus- ja metsandusettevõtteid.

Miks just sealkandis neil ettevõtetel hästi läheb, ei oska ükski asjaosaline ise vastata. Gasellide TOPis figureeriva Vastse-Kuuste Põllumajanduse OÜ juht Kalle Neeve teeb sel teemal vesteldes nalja ja oletab, et äkki on arvestused valed.

Neeve jutu järgi tegelevad nemad vaikselt piima, liha ja vilja tootmisega. Viimane on küll ainult enda tarbeks ja müügiks ei lähe. Küll müüakse piima ja veiseliha. Liha läheb elusloomade näol mitmesse lihatööstusesse, mis veel veiseliha mujalt sisse ei too, vaid hindavad kodumaist.

Mammaste Puit OÜ, mis tegeleb mööblikarkasside tootmisega, viib kogu oma toodangu Tallinnasse. Firma juht Margus Lõiv ei näe pealinnast nii kaugel asumises mingit probleemi. Tema arvates tellitaksegi kõikvõimalikud puidutooted pigem sealtkandi tööstustelt, sest Lõuna-Eestis on puit ise odavam. Tallinna viidud karkassid reisivad sealt mööblina edasi üle terve Euroopa.

Lõiv prognoosib, et kui mingeid uusi tehnoloogiaid peale ei tule või mingit totaalset krahhi ei tule, siis jätkatakse praegusel rajal. Tema kinnitust mööda on firmal pikaajalised koostööpartnerid, kellega rahul ollakse ja kes ka ise nendega rahul on.

Traktorite ja põllutöömasinate varuosade müügiga tegeleva Periko Tehnik OÜ juht Ants Veskioja tunnistab, et kuigi ettevõte müüb kõikvõimalikke varuosi, on suurima osakaalu saanud siiski põllumajanduses tarvitatavate masinate parandamiseks vajalikud osad.

Veskioja selgitab, et põllumehed on silmnähtavalt parema järje peale saanud, sest masinatele ei osteta vaid hädavajalikuks remondiks vajaminevaid osi, vaid ka muud tooted on juba pea sama hästi minema hakanud.

Küsitlus: Millised on teie maakonna ettevõtlust soodustavad tegurid?Põlva Haigla AS
Haiglale on soodustavaks teguriks patsientide olemasolu. Me ei kurda, vanemas eas patsiente kolib Põlvamaale teistest linnadest pidevalt. Noortega nii hea olukord ei ole, nemad pigem ikkagi lahkuvad Tartusse ja Tallinnasse, aga hea on see, et nad ei kaota sidet kodukohaga. Talukohad hoitakse alles, ostetakse juurde ja tehakse korda.

Hobbiton OÜ
Töötajate pisut väiksemad ootused palga suurusele, kohaliku omavalitsuse abivalmidus, meie puhul ka toormaterjali lähedus.

Miiaste Põllumajanduslik OÜ
Ettevõtlust soodustavad kindlasti PRIA toetused, ülejäänu sõltub suuresti loodusest. Meie omavalitsus ei soosi ettevõtluse arengut mitte millegagi.

Räpina Paberivabrik AS
Ettevõtlust soosiv maavalitsus, Räpinas ettevõtmistesse positiivselt suhtuv vallavalitsus.

Esimese koha pälvis mullu nagu ka tänavu OÜ Põlva Peekon. Tol ajal alles ehitati Põlva külje alla Lutsu farmi, mis tänavu sügisel peaks lõpuks valmis saama.

Mullu peeti seakasvatajate edu üheks aluseks sealiha kokkuostuhindade stabiliseerumist turul, samuti loodeti, et Euroopa Liidust saadavad toetused võimaldavad suurendada investeeringuid.

Ka tänavu nimetati, et lõpuks ometi on seakasvatajatel võimalik saada teistega võrdselt toetusi, mis mõnda aega tagasi oli raskendatud. Iseenesest oli see imelik lugu, sest enamjaolt tarbivad eestlased ikkagi sealiha.

Mullu kurtis OÜ Põlva Peekon tootmisjuht Andero Tank, et nende asukoha peamiseks miinuseks on vilets logistiline ühendus keskustega, eriti just talvel.

"Talvel on teed jäised ning lumised, mis tekitab meile natuke peavalu. See on kindlasti olukord, mis tuleks koostöös kohaliku vallaga lahendada," rääkis Tank aasta tagasi.

Teise koha omanik OÜ Peetri Puit investeeris uude liimpuittala valmistamise tehnikasse, mille tulemusel valmis ettevõtte tegevjuhi Peeter Peedomaa teatel Eesti pikim liimpuittala pikkusega 30 meetrit. Kolmanda koha omanik Peri Põllumajanduslik OÜ laiendab ja ehitab hoogsalt uut lehmade vabapidamisega lauta.

Nii kirjutas Äripäev aasta tagasi Põlvamaa TOPi teise ja kolmanda koha omaniku kohta.

Mullu lootis maakond Põlvamaa maavanema Urmas Klaasi sõnul lisaks edukalt toimivale väikeettevõtlusele ning turismisektorile abi ka transiidist.

Samuti nentis ta, et ikka veel lahendamata piiriküsimus segab kohalike ettevõtjate tööd, kes sooviks piiri taga olevate lähinaabritega äri ajada.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing