Tiina Suija: raskuskese kisub ikkagi Tallinna poole

Selle asjaga alustasin ma ise 15 aastat tagasi ja olen seda siiani vedanud. Tol ajal kui alustasin, oli siin selline legendaarne ärimees nagu Vambola Kolbakov, kes on Põlvas paljudele asjadele alguse pannud. Töötasime temaga koos, kui oli bensiinikriis, ja ta tegi ettepaneku, et teeks äkki tanklaketi. Tekkisid kontaktid ADDINOLiga Saksamaal, kuid see pole tanklakett, vaid õlifirma. Põlva meestel polnud aga ADDINOLi vastu suurt huvi, sest nemad tahtsid ikka tanklaid teha. Lõpptulemusena tegime sakslastega koos siia ADDINOLi filiaali.

Et filiaal kasvas suureks, tekkis jälle uus probleem. Nimelt peavad kõik dokumendid asuma peakorteris, aga keeled on ju erinevad ja iga kassatšeki pidi saatma Saksamaale. Filiaalina eksisteerimise lõpetasime ära, sest see oli mõlemale poolele väga raske. Seepärast tegime hoopis oma osaühingu ja nüüd muudkui kasvame.

Jah, selle me tegime 2004 aasta maikuus ja firma nimi on ADDINOL Rus. Asub Sankt-Peterburgis ja on tehtud 50:50 koos kohalike ärimeestega. Ise oleme praegu küll asjad arenemisega Venemaal väga rahul.

Kui me 1992. aastal alustasime, siis oli kohe selge, et kogu raskuskese kisub ikkagi Tallinna poole. Filiaaliseisuses olles tegime sakslastele selgeks, et meil on üks esindus Põlvas, aga nüüd tuleks Tallinnasse veel teine teha. 1994. aastal tegimegi Tallinnasse teise büroo. Nüüd meil ongi kaks bürood, kuid peakorter on siiski Põlvas. Kogu Eesti turgu teebki tegelikult Tallinn. Peale Eesti ja Venemaa on meil tegelikult ju ka Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene, Bulgaaria, Moldova ja Gruusia. Nüüd alustasime ka Skandinaavia tegemist.

Me oleme ka oma pead selle üle murdnud, et kuidas me siit Eestist sinna läheme. Kuid kartusel pole alust olnud ja meid on hästi vastuvõetud. Tähtis on ikkagi sisu ehk see, mida me pakume. Viimaste aastatega on ADDINOLi sortimenti lisandunud määrdeained, mida keegi teine maailmas ei tooda, nende toodetega saame kliendile kasulikud olla ja paljud tema mured lahendada.

Eesti suhtes kindlasti ja ikka Tallinnasse. Kaal on ju ikkagi seal. Paljud kliendid on seal, nendega tuleb suhelda ja selleks peavad meie head spetsialistid koha peal olemas olema. Aga näiteks Venemaaga suhtlemisel pole mingit vahet, kus sa siin Eestis istud, kas Põlvas või Tallinnas. Koordineerimaks turgude tööd Ida ja Lääne vahel, ei pea ilmtingimata Tallinnas istuma.

Kaader on meil püsiv, kuid kui uut inimest on vaja, siis on teda väga raske leida. Põlvast paraku ei leia. Hiljuti otsisime müügisekretäri. Meil on just keelevajadus, peab ikkagi oskama vene ja saksa keelt. Ja ei leia siit sellist inimest. Uus töötaja hakkabki meile Tartust käima.