Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valguslagi avardab ruumi

Ketlin Priilinn 23. august 2006, 00:00

"Valguslae taotlus on luua mulje, et tegemist on päevavalgust läbi laskva lae, laeakna või klaaslaega," selgitab ASi Favor turundusjuht Pille Põrk.

Valguslagi koosneb 50% läbipaistvusega nn opaalklaasist, mille tagant heidavad lambid hajusat valgust.

Põrki kinnitusel võib valguslae ehitada ka tavalise moodullae konstruktsioonidele, asendades hariliku laeplaadi 600×600 mm akrüül-, polükarbonaat- või poolläbipaistvate PVC-tahvlitega.

Tehases valmistatud valguslagede komplektid on lae tasapinna suhtes eenduvad või süvistatud. Väikseimad on läbimõõduga 1200 mm ja on laiendatavad 600 mm kaupa vastavalt soovile.

Kõikide valguslagede puhul paigaldatakse Põrki teatel umbes 30 sentimeetri kõrgusele lae taha 30 sentimeetriste vahedega tavalised 1200millimeetrised päevavalguslambid. Sellise paigaldusega hajub valgus kõige ühtlasemalt ja loob katuseakna mulje.

"Paigaldades valguslae, saab moodulvalgustitest loobuda - valguslae taga kasutatakse kõige lihtsamaid päevavalgustorusid, mis nähtavale ei jää," väidab Põrk.

"Kontorisse valguslagi kahjuks hästi ei sobi, kuna see on mõeldud eelkõige disainielemendiks ja ei anna kontori jaoks piisavas koguses valgust," hoiatab samas ITW Grupi tegevjuht Meelis Vimb.

Valguslagesid kasutatakse Põrki hinnangul peamiselt siiski ühiskondlikes hoonetes, harvem ka eramutes. Eriti tihti paigaldatakse neid ruumidesse, kus puuduvad aknad. "Üldiselt sobib valguslagi interjööridesse, kus vajatakse midagi esinduslikku, omapärast, unikaalset ja kuhu on vaja lisada valgust."

Nii Põrk kui ka Vimb seletavad, et valguslae konstruktsioone valmistatakse värvitud terasest või alumiiniumist. Vimbi kinnitusel kõigub tahvli suurus 30×30 cm kuni 120×60 cm. Lisaks saab klaase kiletada vastavalt toonisoovile.

Teisalt nõuab Põrki arvates unikaalseid valguslahendusi pakkuv valguslagi ka hooldust. Seepärast tuleb valguslae klaasid kord aastas alla võtta ning puhastada tolmust ja mustusest.

Põrki sõnul on valguslagi tavapärase ripplaega võrreldes kindlasti kallim.

Vimb lisab, et valguslaekarkassi maksumusele lisandub veel ka valgustite maksumus, mida on raske ennustada - see oleneb konkreetsest soovist, kui valgustatud pinda saada tahetakse.

"Üldjuhul ei kavandata valguslage ka kogu lae ulatuses, vaid ainult piiratud osas pilkupüüdva detailina," tõdeb Põrk.

Ülemiste Keskuse direktor Guido Pärnits peab supermarketi eraldi disainitud valguslage suursuguseks ja efektseks. "Valgusevajadust see paraku küll täielikult ei kata, pigem on ta meil omapärane disainielement," tunnistab ta samas.

Vimb tõdebki, et põhiliselt kasutavad valguslagesid ikka kaubanduskeskused.

"Minu meelest jätab see kõige efektsema mulje aga Tallinna Kaubamaja toiduosakonnas, kus valguslagi on pandud kõigi kassade ja käikude kohale," lisab ta mõtiskledes.

Erakliendid on tema teada aga kasutanud valguslage näiteks vannitubades.

Sisearhitekt Erik Olle leiab, et valguslagi sobib põhiliselt ühiskondlikesse ruumidesse, kuna on suhteliselt kallis. "Valguslakke läheb tarvis palju valgusallikaid ning need kõik peavad üheaegselt põlema, seetõttu võtab ta ka palju energiat," lisab ta.

Samas on tema sõnul valguslage mõningatel juhtudel siiski ka kodudesse paigaldatud. Siis sobiks see pigem suurematesse ruumidesse, näiteks hallidesse, fuajeedesse.

"Kahtlemata on valguslagi efektne lahendus, see suurendab ruumi optiliselt ja tekitab hästi ühtlase valgustatuse. Esinduselemendina on ta vägagi omal kohal," arvab Olle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing