Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ergonoomiline töökeskkond on ettevõtte edu eeldus
TTÜ majandusteaduskonna töökeskkonna ja ergonoomika õppetooli õppejõu Virve Siiraku hinnangul on kõige ilmsem põhjus töötajate mugavuse tagamiseks nende efektiivsuse tõstmine.
"Põhitõde hea töökeskkonna loomisel on see, et iga inimene on erinev ning töökoht tuleb kasutaja mugavuse järgi seada. Lampide, monitori, klaviatuuri või muu taolise sobivus töötajale sõltub täiesti konkreetse inimeste eelistustest. Muidugi on siiski olemas üldised soovitused, mis aitavad vältida terviseriske," lisas Siirak.
"Ebamugavustega leppimisest võib kiirelt tekkida näiteks nn hiirehaigus ja pidevast sülearvutiga töötamisest randmevaevused, mille väljaravimiseks ei pruugi operatsioonistki piisata," rõhutas Siirak.
Sampo Panga personali- ja töökeskkonnaspetsialisti Meeli Villido arvates aitab ka sobiva organisatsioonikultuuri kujundamine ja hoidmine saavutada püstitatud eesmärke. "Lisaks loob see positiivse õhkkonna ja ühtse meeskonnatunde, tagab töötajate hea füüsilise ja vaimse tervise," selgitas ta.
"Töötajad on meil saanud vajaduse korral enda töökohta näiteks ergonoomilise käetoe, jalatoe või kui on põhjendatud vajadus spetsiaaltooli järele, siis oleme ka selle muretsenud," kirjeldas Villido töötajate eest hoolitsemist näite varal. "Tööandja võiduks on kindlasti töötaja parem tervis ning vähem haiguspäevi."
"Töötajate teadlikkuse tõstmiseks oleme üle kolme aasta regulaarselt korraldanud kõikidele uutele töötajatele loenguid töökeskkonnast ja töötervishoiust, mis käsitlevad muuhulgas kuvariga töötamisel tekkivaid probleeme ning tööstressiga seonduvat," kirjeldas Villido Sampo Panga tegevust töötajate teadlikustamisel.
"Lisaks füüsilistele töökeskkonna ohuteguritele on olulised ka psühhosotsiaalsed mõjud - eriti klienditeenindajate puhul," toonitas ta.
Vaimse töö osakaal on aga suurenemas, samuti ka psühhosotsiaalsete tegurite osa.
"On oluline teada, et vaimselt kurnatud inimese vastupanuvõime füüsilistele teguritele nagu müra, ebamugavused või halb valgus on palju väiksem. Seega on sõnavägivald väga halb, kuna kahjustab töötajat ka füüsiliselt. Vaimne ja füüsiline mugavus ei ole lahus ning mõlema valdkonna tegurid mõjutavad ka teist valdkonda," iseloomustas Siirak psühholoogilise stressi tagajärgi.