Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konverents ei pea olema igav liinitöö
Küll on hea, et konverents ei ole liinitöö. Konverents võib olla oodatud sündmus ja päev täis sünergilisi mõtteid, mitte igav koolipingi nühkimine.
Ometi kipuvad konverentsid tihti liinitööd olema. Osaleja ärkab konverentsihommikul üles, teeb kodus oma tavalised söömis- ja riietumisrituaalid ning läheb konverentsile.
Konverentsikeskus on hea ja tuttav - tead juba, kuhu oma üleriided panna. Kohe saad ka oma rinnasildi, materjalid ja pastaka. Sealt suunatakse sind naeratades edasi. Kõik on nii, nagu olema peab - toolid on samad, lavapaigutus on sama. Konverentsil istudes ja kuulates liiguvad mõtted sissetallatud rada pidi: "See kohvipaus võiks juba tulla."
Turg meie ümber aga muutub. Ja kui turg muutub, miks peaks siis konverentsi olemus samaks jääma? See on sama, kui su naine oleks sulle nädal aega õhtusöögiks kartuliputru ja hakklihakastet pakkunud ning ajaks siis sinu menüümuutusesoovi kuuldes silmad pärani: "Aga sulle ju maitses see?!" Vaheldus on justkui ehmatus meie vaimule - uued tuuled panevad peasolevad mõtted keerlema ning paiskavad nad uutesse kombinatsioonidesse.
Konverentsi eesmärgiks on mõtete produktiivsus ja edasiviivus igapäevaelus. Oma ala professionaalid, kes ei suuda esinedes oma tarkust edasi anda, jäävad vaid taustamuusikaks.
Kahjuks kipub sellist taustamuusikat olema ühe konverentsipäeva kohta liiga palju. Nendel hetkedel liigubki pilk kellale ja mõeldakse, mida kõike võiks selle ajaga teha.
Olgem ausad - kui palju me enamikul konverentsidel ikka enneolematut informatsiooni kuuleme? Palju sellest on juba kuuldud asi, mis omandab meie jaoks uue tähenduse tänu esineja karismaatilisusele. Kaste, milles esineja teemat meile serveerib, ongi see tuul, mis lennutab mõtteid peas. Esinejad aitavad meil näha asju teises perspektiivis.
Konveierkonverentse korraldatakse paraku sellepärast, et need on alati sellised olnud. See sümptom esineb tihtilugu omakorraldatud konverentside puhul, mille tegemisega loodetakse raha säästa. Kulupoliitika aluseks on lootus kõigega ise hakkama saada. Palka maksame oma töötajale nagunii, milleks siis lisakulu? Töötaja, kes on saanud oma õlule konverentsi tegemise ülesande, hakkab sellega tegelema igapäevatöö kõrvalt.
Ta ei taha olla halvem kui eelmised korraldajad ja võtabki neilt malli. Laialt on levinud arusaam, et võtame telefonikõne hotelli konverentsikeskusele ja ongi pool konverentsi korraldatud.
Aga kui sa oled kogu aeg söönud soolast pitsat, siis sa ei mõtlegi teha šokolaadipitsat. Ühekordse konverentsikorraldaja mõttelend on piiratud eelnevaga ja ta ei oska näha erinevaid variatsioone, kastmeid ja nüansse.
Kui tegutsed farmaatsiamaailmas, siis tead palju erinevatest rohtudest. Tehnoloogiamaailmas tegutsejad teavad, millele tehnikapoodides rõhku pöörata, IT-mehed tunnevad piiramatuid võimalusi arvutivaldkonnas.
Sama kehtib ka sisu tegemise kohta. Kui pole kogemust, siis ei teagi, millele tähelepanu pöörata. Oma ala spetsialist ei pruugi kohe hea esineja olla. Samas saab ka heal esinejal aidata fookust leida.
Autor: Kristiina Räägel