Rootsi eelistab reforme praegusele seisule

Sotsiaaldemokraadid on Rootsit valitsenud 74 aastast 65, sealhulgas järjest viimased 12 aastat. Kui veel juunis paistis, et nende võimu ei ohusta miski, siis nüüd, kui pooled on lagedale tulnud oma valimislubadustega, kasvab mürinal toetus parempoolsete liidule. See on seda hämmastavam, et majanduskasv on ülihea ja peaks toetama võimul olevaid sotse.

Rootsi Handelsbankeni korraldatud suuremate klientide küsitlemisel toetas juunis sotsiaaldemokraate 78 ja paremliitu ainult 22% küsitletutest. Viimase küsitluse järgi oli kaalukauss järsult kaldunud ja parempoolseid toetas 53 sotside 47% vastu. Täpselt samasugune muutus on toimunud rahva seas tulevase peaministri eelistamisel, kellena 47% tahab näha paremliidu juhti Fredrik Reinfeldti ja 39% praegust peaministrit Göran Perssonit.

Oma valimisesinemistel ei väsi peaminister Göran Persson kordamast, et Rootsi on väga õigel teel ja mingeid reforme ei vaja. "Majandus õitseb, tööhõive paraneb ja investeeringud on suuremad kui kunagi varem," ütles ta Almedalis peetud kõnes.

Sotside liidri sõnul ei ole neil võimule jäämise korral kavas teha suuri reforme ega maksukärpeid. "Meie majandus kihutab nagu rong, seetõttu tuleb maksude vähendamise ja kulude suurendamisega ettevaatlik olla," põhjendas ta.

Samal seisukohal on sotsist rahandusminister Pär Nuder, kelle väitel ei talu Rootsi majandus suuri reforme ega suuri maksukärpeid. "Rootsi majandus on väike ja avatud, mis suurte kapitalivoogude ajastul on aldis spekulatsioonidele, ja seetõttu ei saa me riskida," ütles ta.

Mis puutub Rootsi võimalikku astumist rahaliitu, siis Persson ei näe võimalust, et rahvahääletus saaks selles küsimuses toimuda enne 2010. aastat.

Alternatiivina alalhoidlike sotside ettepanekutele soovitab paremopositsiooni liider Fredrik Reinfeldt Rootsi jaoks üsna suuri muudatusi. Ta ütleb, et tahab muuta Rootsis paljude põlvkondade vältel juurdunud arusaama, nagu ei toodaks ühiskonna rikkust mitte majandus, vaid poliitikute jagatavad subsiidiumid. Tema üks kavatsusi on loobuda riigi osalusest paljudes suurfirmades. Rootsi riigil on osalus 57 suures firmas, mille koguväärtus on 850 miljardit Eesti krooni.

"Riiklik sektor on liiga suur. Me peaksime loobuma riigi osalusest firmades, mis tegutsevad hästi toimival turul. See tähendab, et me peaksime jätkama seda head arengut, mis algas 90. aastate alguses turu liberaliseerimise ja ELi astumisega," ütles ta.

Müüki peaks Reinfeldti arvates alustama nendest firmadest, mis on juba osaliselt erastatud ja börsil noteeritud. Nende hulka kuuluvad näiteks Nordea Pank, kus Rootsi riigi osalus on 19,5%, Telia Sonera (45,3%), SAS (21,4%) ja börsifirma OMX (6,7%).

Veel lubab Reinfeldt ergutada ettevõtlikkust ja uute töökohtade loomist, alandada makse madalapalgalistel ja kaotada kinnisvaramaksu, mis toob praegu riigikassasse 28 miljardit Rootsi krooni. "Töö peab ära tasuma, ja ma luban, et meie maksukärbete tulemusena tuleb keskmise pere rahakotti kuus tuhat krooni juurde," lubab paremliidu juht.

Rootsi majandust sõltumatult analüüsinud McKinsey Global Institute on seisukohal, et kui Rootsi midagi ei muuda, siis praeguse maksusüsteemiga suudab ta senist heaoluühiskonda üleval hoida veel 10-20 aastat, mitte rohkem. Seega jääb Rootsi rahva otsustada, kas jätkata sotside muutmatul kursil veel mõnda aega, kuni aur otsa saab, või alustada parempoolsete lubatud reforme ja püüda riigi asemel ise oma elu parandada. Noored on ilmselt reformide poolt, sest Eurostati andmeil on majanduse heale seisule vaatamata neist tööta 23%, mis on ELi üks kõrgemaid näitajaid.