Väike tööpuudus võib takistada majanduskasvu

Liis Kängsepp 24. august 2006, 00:00

Personalipunkt Extra tegevjuht Herdis Ojasu tõi välja, et majandusministeeriumi uuringu andmetel on 2011. aastani Eestis puudu 80 000-100 000 töötajat. "Isegi kui me tõstame palku, siis kuidas me selle vajaduse katame," küsis Ojasu, kelle sõnul on võõrtööjõu sissetoomise lihtsustamine kahtlemata raske otsus, kuid see tuleb vastu võtta, kui tahame kiiresti arenevat majandust. "Oma tööjõuga jääme vintsklema," ütles Ojasu. Ta on kindel, et raskete otsuste praegu tegemata jätmine võib valusalt kätte maksta mõne aasta pärast.

Tööjõu sissetoomise tingimusi soovitasid lihtsustada ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajad, kes sel nädalal majandusministeeriumi külastasid. Ministeerium teatas pressiteates, et delegatsiooni juht Franciszek Rozwadowski märkis, et võõrtööjõu suurem osakaal aeglustaks palgatõusu. Kiire palgatõus tähendab aga ühtlasi kiiremat inflatsiooni, see omakorda mõjutab Eesti liitumist eurotsooniga.

Majandusministeerium üllitas mullu uuringu, mille järgi peaks 2011. aastaks töötajate arv Eestis kasvama 623 000 inimeseni, kuid statistikaamet teatas eile, et täna on töö juba 650 000 inimesel ja tööhõive viimase 12 aasta kõrgeim.

Hoolimata tööjõupuudusest teatas majandusminister Savisaar, et arvestades teiste Euroopa riikide kogemusi, tema

IMFi ettepanekut ei toeta. "Suurema majanduskasvu ajal asusid türklased elama Saksamaale ja araablased Prantsusmaale, tekitades seal mitmeid probleeme, mis pole tänaseni kadunud," sõnas Savisaar. "See on ohtlik mäng."

Rahandusminister Aivar Sõerd oli nõus Savisaare vastuargumentidega võõrtööjõu sissetoomisele. "Kõigepealt tuleb ikkagi lahendada küsimus, mis piirkondadest tuua võõrtööjõudu ja mis tingimustel," sõnas Sõerd. "Savisaare vastuargumente ei saa jätta tähelepanuta."

Ojasu oli nõus, et praeguste palkade juures on valik, keda Eestisse tuua, üsna kehv. Kuid kui ettevõtjad suudaksid ühtlustada siinsed palgad nn vana Euroopa palkadega, võiksime tulevikus Eestisse värvata inimesi näiteks Prantsusmaalt ja Saksamaalt, kus tööpuudus on suur.

"See võiks väga hästi toimida, aga sel juhul peaks ära kaduma sellised asjad nagu riigihanked," arvas ASi Maru Ehitus juhatuse liige Hannes Nigul, kelle hinnangul saeb riik praegu oksa, millel ta ise istub. "Täna võidab kõige odavam pakkumine. Et saada odavat asja, peab tööjõukulu madal olema. Materjalis sa kokku hoida ei saa."

Ehituses oli II kvartalis hõivatud koguni 36% rohkem inimesi kui mullu samal ajal ning Niguli sõnul oleks Eestisse vaja Ukraina või Poola töölisi. "Täna on seis selline, et kes vähegi mõistab haamrit pihku võtta, arvab, et ta on ehitaja."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:13
Otsi:

Ava täpsem otsing