Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Armas ja naiselik Ester Tuiksoo
Nüüd on küll juba päris selge, et Eesti põllumajandusega on kõik kõige paremas korras. Tõsised probleemid on seljataha jäetud ja aeg tegeleda lihtsate inimlike asjadega. Nagu kamakäkid ja praetud räimed.
Nägin põllumajandusminister Ester Tuiksood paar päeva tagasi teleuudistes intervjuud andmas. Naeratas kelmikalt, lohud põskedes, peaaegu flirtis kaameramehega. Rääkis, et armastab kala ja valmistab seda tihti. Ja et tema on pakkunud rahvuskalaks räime, aga muidugi ei pea tema pakutu rahvuskalaks saama.
Ma ei tea, kas proua põllumajandusministril on mingeid edasisi karjääriplaane poliitikas. Söandan selles küll kahelda, sest viimase aasta jooksul on Tuiksoo teinud mis vähegi võimalik oma tõsiseltvõetavuse vähendamiseks. Eriti veel, kui tema kui naisministri puhul niikuinii automaatselt eeldatakse, et ta on veidi kergekaalulisem kui tema meeskolleegid. Mida mäletatakse paari aasta pärast Tuiksoost? Oli keegi kena rõõsapõsine proua, rääkis palju söögist ja jagas aeg-ajalt avalikel üritustel suppi. Kas kaasaks teda ka mõnda suurde olulisse projekti, uut valitsust moodustama või tähtsa ettevõtte juhtkonda? Vaevalt küll.
Tõesti, lugupeetud põllumajandusminister, kui teil on mingeid edasisi ambitsioone, siis jätke need naljaprojektid! Pigem üritage parema kontrolli alla saada euroraha kasutamine või leida maaelu arendamiseks häid alternatiive traditsioonilisele põllumajandusele. Või midagi muud asjalikku, teie olete põllumajandusminister, eks te ise teate paremini. Kui teate.