Dedi annab põhjuse kaubamajja minna

Dedi asub kolmandal korrusel ja selliselt kõrguselt pole Tartu südalinna olnud varem võimalust näha. Dedil on seinasuurused aknad Vanemuise mäe poole ja mõnus terrass. Kuigi otse terrassi all on autoparkla, saab sellest üle vaadata, parklast edasi on Tartu südalinn ju väga ilus.

Dedi on ühekorraga bistroo ja kohvik. Bistroos saab leti juures kohe oma söögi kätte, salatid kaalutakse kassas. Kohvik oma terrassiga on tagapool, seal toovad ettekandjad toidu lauda. Bistroo nurgas on suur laste mänguplats, kohvikunurgas internetipunkt.

Nii bistroo kui ka kohviku sisekujundus on napp ja midagi pole õieti vajagi, sest üks sein on üleni aken. Mõned moodsad valgustid ja lilled ja ongi peaaegu kõik. Parajasti on moe ja reklaamifotograafi Madis Palmi näitusmüük: massiivsed kuldraamid äratavad sama palju tähelepanu kui fotod ise.

Päris menüü vahel on lisaleht suvemenüüga. Suve eri on lühike, neli-viis nimetust, rohkem pole vajagi. Dedis on märgatud, et väljas on suvi, peenrad ja turud värsket täis ja inimesed eelistavad kergemat toitu. Oi kui paljudes söögikohtades kestab üks ja sama menüü aasta läbi!

Suve erist valisin teravamaitselise külmsupi marineeritud ja värske kurgi, paprika ja tomatiga ning värske porgandi ja õuna mahla. Mahl ei olnud pakist, see oli oma majas äsja tehtud. Pärast nägin, et kolme sorti värskeltpressitud mahla pakuti ka bistroos.

Põhimenüüs on kohvikusse sobilikult kiirelt valmivad lihtsamat sorti salatid, pannkoogid, vokiroad ja pastad. Sealsamas leti taga tehakse pastad ja vokid valmis, kokal saaks silma peal hoida, kui vaja. Oleks ette teadnud, oleksin soovitanud kokal kanapasta natuke lahjema teha, aga kõik, mis rammus, on ju hea, nii et tegelikult maitses see vägagi. Üleliigsest õlist sai pasta ja köögiviljad välja nõristada. Ja veel oleksin palunud, et külma keefirisuppi ei pandaks pekki. Menüüs oli küll, et on peekon - aga see ei ole ju sama, mis pekk. Tõenäoselt oli minu portsjon saanud rasvases singiviilu pekipoole täiesti juhuslikult, raske uskuda, et nii peakski olema. Ometi võiks peki kas või kanapastasse praadida, külm keefirileem sellega tõesti ei sobi.

Aga kõik muu oli väga-väga maitsev: sealihavokk aedviljade ja munanuudlitega, lihtne carpaccio, koorene värskekurgi püreesupp ja espresso. Ka kuklid ja maitsevõi ning vein olid head. Teenindus parajalt kiire, taustaks kerge muusika, miski ei seganud mõnusat olekut. Kui pikalt istudes jahe hakkab, saab pleedi peale võtta.

Dedil on muljetavaldav teevalik. Siin on Nepali ökoteed, Lõuna-Aafrika teed, Iraani roosinuputeed, Hiina jasmiiniteed ja nefriitlume-nimelist Hiina teed. Menüüst saab lugeda, kus ja kuidas neid kasvatatakse ja mis maitsega need on.

Ka bistroo poolel ei peideta kokkasid kööki ära - klaasist sein on just parasjagu pool-läbipaistev.

Kes tahab, see näeb kõike. Ja polegi miskit varjata - Dedi on üleni tore koht.