Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ego kaart
Liiga kaua on mööda viimasest TP albumist, mida laiem üldsus märkas ja mäletab. Full Moon Fever, Into The Great Wide Open ja nendelt pärit singlid on aegumistähtajata.
ELO bossil Jeff Lynne'il olid seejuures tohutud teened ning mees on üle teenimatult pika aja taas nuppude-instrumentide taga.
Kolmas asjaosaline on TP eluaegne saatekitarrist Mike Campbell, kelle saund meile suurimatest hittidest omaseks saanud on. Viimastel aastatel oli ta ka Johnny Cashi võtmemuusik.
Kui suur saab sellise koosseisu ebaõnnestumise tõenäosus olla?
Klassikaliselt vormistatud ameerika rokk, detailideni paigas. Kosutav, kui uued tegijad (Razorlight, The Zutons, Orson) minevikust jõudu ammutavad, kuid veel lahedam on vanade ässade pingutamata enesekindlus.
Flirting With Time on I Won't Back Downiga igati tõsises konkurentsis. TP üks paremaid töid ja 2006. aasta moelõhnade puudumine on retrosõpradele lisapluss.
Autor: Lennart Beat