Kui mul oleks miljon krooni... Jaguar XK Convertible

Auto veeretati ilusti mulle Vilojeti ette - ja milline vaatepilt see oli! Loomulikult olin ma seda autot varem näitusel, piltidel ja televiisoris näinud, kuid siis mu süda sellises rütmis küll ei löönud. Samamoodi tundsin ma end viimati siis, kui olin viieaastane ja sain oma esimese päris jalgratta. Vahe oli ainult selles, et Jaguar XK Convertible'it ma endale ei saanud, sest olgem ausad, see auto maksab rohkem, kui ma kahe nädalaga teenin.

Autosse istusin väga pika ohkega ja piilusin ringi nagu väike laps mänguasjapoes. Ma ei jõudnud ära oodata, mil müügimees mu kõrvalistmelt ükskord varvast laseb ja ma linna peale laiama saan minna. Lõpuks see aeg siiski saabus ja võisin

4,2-liitrise V8 elule äratada. See hetk on maagiline ja võib nõrgema närviga inimesele väga kahjulikult mõjuda, sest see on tempel mällu igaveseks. Ma ei tea, kuidas see auto on saadud igasugu ülitobedatele ELi müra- ja heitgaasinõuetele vastavaks, kuid möiratus, mille summutaja väljastas, oli kui karmi häälega rokkari röögatus, millele basskitarr taustaks mängib. Kõik see on tõsi, kuid kukkus kuidagi kehvasti välja (ma pean silmas kirjutist), sest tegemist ei ole sugugi let's-rock-stiilis autoga. See on pigem stiilse härrasmehe liikur, millega vaikselt mööda teid kulgeda. Ja järelevaatajaid, keda on palju, oi-oi kui palju, õnnistab summutaja oma müdinaga.

Välimus on Astonlik. Ma pean siinkohal silmas Aston Martin DB9-t. Ma olen XK sünnist alates kirunud, et mees, kes disainis DB9 ja tegi kohe järele ka Jaguar XK, kasutas koopiamasinat. Miks, oh miks ei võinud ta midagi muud joonistada! Samas juhtis üks mu lemmik Briti saatejuht tähelepanu sellele, kas see, et need autod nii sarnased on, ikka on paha asi. Teate mis, tal on totaalselt õigus. Minu isikliku arvamise kohaselt on Aston Martin DB9 hea näide, et autod ei muutu aja edasi minnes koledamaks, vaid hoopis kenamaks. Aston paneb ahhetama ja et XK on sarnase välimusega, on see tõepoolest hea - see tähendab, et ta on kindlasti ilus.

Ümber XK käies ei leia küll kohta, kus vinguda, et näe, siit võiks nii olla, siis oleks hoopis kenam. Kes seda teeb, pidagu parem oma suu, sest vastasel juhul satub ta suurde häbisse, kui teda kuulvatel inimestel mingit maitsemeelt on. Ma vaatan siiani vargsi pilte autost, millega mul oli rõõm sõita, ja ohkan omaette, sest ta on lihtsalt nii ilus. Katuse allalaskmisel tekkis lausa perfektne siluett.

Interjöör on ilustatud naha ja puiduga ega jäta kuskilt soovida. No olgu, sellel autol on ka tagaiste, kuid sinna mahtumiseks peavad sul puujalad olema, sest ainult need on piisavalt peenikesed jalgaderuumiks nimetatava pilu jaoks. Eks tagaiste ole sellel autol rohkem golfivarustuse või käekoti tarbeks mõeldud. Küll mahub palju asju pagasiruumi, kuid inimesi sinna ju laadima ei hakka, kui sul pole just hädasti vaja Albaania sõpra üle piiri aidata.

Selle autoga sõitmine pole nii, nagu paljud ette kujutavad. See pole lugu sellest, kuidas ma vahepeal põlluservas kinni pidasin ja traktorist mind kangiga istmest välja kangutas, sest kiirendus oli mind sinna kõvasti sisse lutsutanud. Ei, see pole ülikiire auto, kuid jah, sellest tuleb ka võimsam versioon, pärast seda kui mootor kompressori saab. Kiirendus on piisav ja lärm, mida summutajad pärast parema pedaali põranda vastu surumist tekitavad, annab tunde, et kohe tõuseme lendu, kuid ei, kõik on rahulik ja meeldiv - jällegi midagi viisakale härrasmehele. Proovisõiduauto oli kabriolett ja kuigi väidetakse, et see on sama kange kerega kui kupee, oli meie auklikel teedel tunda kerget lodevust.

Paha oli see, et proovisõidukabriol polnud tagumist sirmi, mis peaks tuule keerutamist vähendama ja laskma igal kiirusel päikest nautida. Ka ei läinud üles päris tagumised aknad, mis samamoodi vähendaks tornaadode teket salongis. Küll on sirmi võimalik tellida lisavarustusena. Ilma selleta ma kabriot osta ei soovita, sest 90 km/h kaks kilomeetrit maanteed ja ma nägin välja nagu halb elektrik, kellel viimane kui karv peas püsti.

Jaguar XK pole auto kiirusearmastajate jaoks, see on stiilne ja rahulik kulgeja, millel tugev raha lõhn juures. Ausalt, selle autoga oleksin võinud ükstapuha millises Tallinna kesklinna parkimiskohas seisma jääda, ukse lahti tõugata ja ülalpeetavaid täis laadida.

Fotod: Meeli Küttim