Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pille Pokk: Ääremaa firmad lootku vaid endale
Alguses jääb Pille Pokk pikalt mõttesse, kui küsin, millised tegurid soodustavad just Valgamaa ettevõtlust. "Meil puuduvad tegelikult kõik ressursid, mistõttu ei saa öelda, et mingi asi otseselt siinset ettevõtlust soodustaks," nendib ta.
Pokk lisab, et maal napib tööjõudu ning kommunikatsioonid on tööstuse vajadusi arvestades nigelavõitu. See kehtib nii veevarustuse, elektrienergia kui ka teede kohta. Oma ettevõtte plussina nimetab ta aga siiski just soodsat asukohta. Seda eelkõige sellepärast, et Sangaste Linnas ekspordib üle poole toodangust Lätti, mistõttu transpordile kulub oluliselt vähem kui Tallinnast või Harjumaalt vedades.
Millised on teie hinnangul Valga ettevõtluse arengut tagavad võtmeküsimused?
Eelkõige ikkagi regionaalpoliitika, mis tänasel päeval Eestis paraku puudub. Kõik arenguhoovad on suunatud keskustesse - Tallinna ja Tartusse ja kolmandana võib ehk pildile mahtuda ka Pärnu tänu oma sadamale. Nii ei ole ääremaa, sealhulgas Kagu-Eesti tervikuna saanud kuigivõrd riigipoolseid toetusi. Ettevõtted peavad ise olema konkurentsivõimelised. Ja eks see paraku on niimoodi, et suured lähevad järjest suuremaks, väikesed firmad aga peavad kas leidma mingi nišši või nad neelatakse lihtsalt alla.
Millist laadi ettevõtlusel te Valgamaal kõige suuremat arengupotentsiaali näete?
Kõigepealt ongi see ikkagi turism ja sellega seotud valdkonnad.
Loodusressurssi tuleb rohkem kasutada ja arendada, mitte seda n-ö välja vedada.
Praegu on siinkandis päris heal järjel ka puidutööstus, aga ma ei kujuta ette, kas ta on seda ka tulevikus, kui toormehinnad pidevalt tõusevad. Ja ääremaadel muutub üha suuremaks probleemiks tööjõupuudus.
Millisteks hindate Eesti toiduainetetööstuse ekspordivõimalusi?
Mina ei ole selles suhtes kunagi eriline optimist olnud, et Euroopa Liiduga liitumise järel avanevad meie toiduainetetööstusele kõik turud. See on sektor, kus on väga suur konkurents, tootmine on kõikides riikides tugeval järjel ja seda muudetakse aina efektiivsemaks.
Väikesi ettevõtteid ostetakse pidevalt üles, et mastaabikokkuhoidu saavutada. Ka meie ettevõtte seisukohalt on näha, et viljatoodetega on näiteks Saksamaa või Soome turul, kus meil hinnaeelist ei ole, praktiliselt võimatu läbi lüüa. Sellise toote puhul kaldub tarbija paratamatult kodumaist eelistama.