Valgamaa ettevõtete TOP

OÜ Valga Teed tõusis maakonna edetabelisse tänu teedeehituse üldisele hoogustumisele ja oskuslikule hankekonkursside võitmisele.

Olulise osa ettevõtte käibe ja kasumi kasvust andis oma nafta-bituumenemulsiooni tehase käikuandmine, sest kui tegemist on juba naftaga, siis võib kindel olla, et mängus on suur raha. Tänavu on OÜ Valga Teed suurim töö seotud euroliidu poolt finantseeritava suurprojektiga, mille käigus ehitatakse Valgamaal 40 kilomeetri ulatuses välja täiesti uus lõik Valga-Tartu-Jõhvi maanteest.

OÜ Valga Teed juhatuse esimees Tarmo Mõttus kinnitab, et firma edu taga on ühest küljest teedeehituse hoogustumine ja teisalt seda omakorda tagant lükkavate Euroopa Liidu abivahendite laekumine.

"Eks meie töös on oluline suuri pakkumisi võita, siis on olemas ka eeldused edukaks majandamiseks," sõnab Mõttus. "Müügitulu mõjutasid positiivses suunas ka kohalike omavalitsuste valimised, sest teetööd on valijate mõjutamisel ikka prioriteetsed olnud."

Mõttuse sõnul töötas esmakordselt terve eelmise hooaja ka ettevõtte uus bituumenemulsiooni tehas, mille tulemusel suurenes Valga Teede müügitulu 60 miljonilt kroonilt 80 miljonile. "Nii suure hüppe puhul on aga alati see oht, et kusagilt mujalt võib firma majandamine kärisema hakata," tõdeb Mõttus.

OÜ Valga Teed põhitegevuse moodustavad kolm suunda: teede ehitus ja remont, tee-ehitusmaterjalide tootmine ning teede hooldus. Praegu suudetakse teekattematerjale toota vaid enda tarbeks, kusjuures osa tuleb isegi juurde osta. Teede hooldamine, mis moodustab alla 30% ettevõtte tegevusest, on aga kõige vähem sisse toov töö. Näiteks tänavu keerleb peamine raha ikkagi Jõhvi-Tartu-Valga maantee ehitamise ümber.

Mõttuse hinnangul on tee-ehitusfirmal kõige pingelisem tööaeg kuuel suvekuul, samas kui näiteks talvel on ettevõte käive isegi kuni kümme korda suveajast väiksem.

"Talvel tuleb meil töötada puhta kahjumiga, sest teede hooldamine ei kata kuidagi ära kahju, mida "toodab" seisev tehnika," selgitab ta. "Eks tegelikult on meile endilegi üllatav, et meil nii hästi on läinud. Tõenäoliselt on nii, et kuni me suudame ennast ise toorainega varustada, on loota ka kasumit."

Mõttus on seisukohal, et ettevõtte müügitulu lagi on juba kaunis lähedal ning prognoosi kohaselt hakkab selle kasv lähiaastatel vähenema. "Selge on ka see, et kui müügitulu suurendada, siis kasuminumbrid vähenevad," möönab ta.

Samas usub Mõttus, et buum tee-ehituses jätkub veel vähemalt paari lähema aasta jooksul, sest euroraha on selle liikumapanev jõud. Seda enam, et remonti vajavaid teid on nii Valga maakonnas kui ka kogu Eestimaal küll ja küll.

Läti metsade raiumine andis arengule kiire hoo

Metsatöödega tegeleva ASi Dammix tõstis maakonna edetabeli tippu mullune suur tööde maht Lätis ja üha hoogustuv metsamaade haldamine.

ASi Dammix juhataja Tõnis Raide märgib, et tööde maht suureneb aasta-aastalt ja piirkond, kus tegutsetakse, laieneb järjest. Kuigi raietööd ja metsa väljavedu moodustavad ettevõtte müügituludest 60-70 protsenti, hakkab käibes üha enam tooni andma ka kinnisvara haldamine.

"Meie põhilise tegevuse moodustab pikaajaliste kestvuslepingute ja võidetud riigihangete täitmine, kusjuures teeme seda kõikjal Eestis," iseloomustab Tõnis Raide oma ettevõtet, mille sajaprotsendiline omanik ta on. "Lõviosa tööde mahust teeme näiteks RMKle, Metsaliitole, 2005. aastal moodustas olulise osa Lätis tehtud metsaraied."

Lätis on Raide hinnangul metsatöösid puudutav seadusandlus ja üldine olukord hoopis teistsugune kui Eestis. "See oleks pikk jutt, aga leebemad sealsed seadused kohe kindlasti ei ole, Läti seadustel on spetsiifiline omapära," selgitab ta.

Raide sõnul tehakse tellimustöid ka erametsaomanikele, aga ettevõte on huvitatud ikkagi suurematest mahtudest, hektari-paari langetamise pärast ei ole lihtsalt majanduslikult mõistlik tehnikat kohale vedada.

"Üldiselt on meie poliitika selline, et täiesti võõrale isikule ei taha me eriti metsa minna. Pealegi on meil talvekuudel tegemist isegi pikaajaliste lepingupartnerite tööde teostamisega ja uusi kohustusi polegi võimalik juurde võtta," ütleb Tõnis Raide välja põhjuse, miks juhuslike tellimustööde osakaal firma käibes sedavõrd väike on.

Konkurentsi oma tegevusalal nimetab Raide Eestis väga teravaks, mistõttu näiteks hankekonkursside võitmine muutub üha raskemaks. Sellepärast püütaksegi üha rohkem metsamaad oma haldusesse saada, et ikka pidevalt tööd jaguks.

Suurimaks probleemiks hindab Tõnis Raide tööjõupuudust. "Valgamaa ettevõtluskeskkond ei soosi meid absoluutselt. Asume väikeses linnas ja siit piisavalt head tööjõudu leida on võimatu," nendib Raide. "Nii ongi meie töötajad pärit Pärnust, Tartust ja mujalt. Masinatega töö eeldab professionaale ning õnneks on nad meil olemas."

Otepää vineeritehas jätkuvalt esikolmikus

Stabiilne ja edukas areng tuleb UPM-Kymmene Otepää juhataja Ando Juki sõnul sellest, et igal aastal toodangu maht kasvab, kusjuures firma suudab seda teha käsikäes kvaliteedi paranemisega.

Äripäev on Valgamaa ettevõtteid reastanud alates 2003. aastast ning UMP-Kymmene Otepää vineeritehas on kõigis edetabelites vähemalt esikolmikusse jõudnud.

Vineeritehase tootmishoones näitab Ando Jukk vineerialust, millel on suuremad või väiksemad defektid küljes. "Kui veel mõne aasta eest tuli meil sellist defektidega vineeri kuni veerand toodangust, siis nüüd on seda alla ühe protsendi," märgib Jukk.

Suures osas põhineb UPM-Kymmene Otepää edu nii Eestis kui ka Euroliidu riikides maad võtnud hoogsal ehitustegevuses, sest vineeri kasutatakse näiteks betoonivaludes, mööbli valmistamisel, siseruumide disainimisel, aga ka fassaadikattematerjalina.

"Isiklikult ma vineeri siiski fassaadile ei paneks," ütleb Jukk. "Küll aga on vineeril oluline koht ruumide siseviimistluses, palju meie toodangust läheb ka n-ö erikasutusse - laevade, treilerite ja külmvagunite ehitusse, kusjuures igale kasutusalale on kehtestatud ka kindlad kvaliteedinõuded." Kõige kõrgemad nõuded pinnakihile on vineeril, mida kasutatakse interjööris, kõige madalamad pakendite valmistamiseks mineval vineeril.

Siiski jääb Eestisse vaid 10% tehase toodangust - peamiselt ehituslik vineer ja pakendivineer. Lõviosa toodangust saadetakse Otepäält Saksamaale, Itaaliasse, Austriasse ja Inglismaale.

Tootmine UPM-Kymmene Otepää vineeritehases on ökonoomne ja säästlik. Jäätmeid praktiliselt ei teki, sest ka jäätmetest purustatud hake kasutatakse ära oma katlamajas või müüakse välja. Prügimäele läheb ainsana vineeri lihvimisest järelejääv tolm.

Vineeritehase tooraine on valdavalt pärit Eestist. Tehase kasepakuga varustamise eest vastutab UPM-Kymmene Forest, kes teeb koostööd teistegi puiduvarujatega, kestvusleping on ettevõttel ka RMKga.'

Valgamaa püsib gasellide arvu poolest Eesti keskmike seas

Valgamaa kiiresti arenevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edetabelisse platseerunud firmade tegevusalad on erinevad ja ulatuvad seinast seina, alates turismiteenuste pakkumisest ja lõpetades metallitöödega.

Äripäeva jaanuaris avaldatud Gaselli TOPis on koha leidnud viis Valga linnas ja kaheksa maakonnas tegutsevat ettevõtet. Kuna tegemist on piirilinna ja piiriäärse maakonnaga, seondub mitme gaselli tegevusala kas tolli- ja transporditeenuste osutamise või ekspedeerimisega. Mõnevõrra üllatuslikult klassifitseerus Gaselli TOPi metoodika põhjal sellesse edetabelisse aga ka AS Valga Haigla.

Näiteks gaselliettevõte, seakasvatusega ning vilja- ja rapsi kasvatamisega tegelev OÜ Topster jõudis n-ö pildi peale ka põllumajandustootjate TOPis, olles seal 79. kohal. Valgamaa ettevõtete koondedetabelis on sama firma aga 49. kohal. Tegemist on eduka firmaga igas mõttes, sest 2005. aastal võitis just Topster terve Eesti gaselliettevõtete TOPi. 2004. aasta Eesti kõige kiiremini arenev ettevõte Topster nuumab Valga- ja Viljandimaal lihatööstusele põrsaid.

"Ostame Ekseko seakombinaadist 25kilose põrsa, nuumame ta kolme-nelja kuuga vajaliku kaaluni ja müüme selle siis Rakvere Lihakombinaadile," selgitab Topsteri juhatuse liige Mihkel Loik ettevõtte tööpõhimõtet.

Topster on aasta-aastalt pidevalt laienenud. Praegu tegeldakse lisaks loomakasvatusele juba ka teraviljakasvatusega, et vähendada kalli sööda väljastpoolt ostmist.

Üldiselt ongi nii, et ettevõte, kes on edukas gasellina, on seda ka piirkonna firmade üldarvestuses. Nii paikneb Valgamaa edukaim gasell - Liinihoolduse Eesti OÜ - maakonna TOPis 14. kohal.

Valgamaa on oma gasellifirmade arvu poolest tänavu Eesti keskmiste seas. Kui Valgamaal oli 13 kiiresti arenevat väikeettevõtet, siis sellest vähem gaselle oli Jõgevamaal - 12, Raplamaal - 11, Põlvamaal - 10, Järvamaal - 9, Võrumaal - 7 ja Hiiumaal ning Läänemaal kummaski - 6. Samas - 2004. aastal oli Valgamaal kokku 20 Gaselli TOPi kuuluvat ettevõtet.

Gasellideks nimetatakse ettevõtteid, mis on viimastel aastatel kiirelt arenenud ja kasvatanud oma kasumit või käivet rohkem kui poole võrra.

Küsitlus: Millised on need tegurid, mis soodustavad ettevõtlust Valga maakonnas?

Sellised tegurid puuduvad.

Kuna Valga on piirilinn, siis see kahtlemata peaks siinset ettevõtlust soodustama.

Valgamaa kohalikke tegureid eraldi välja tuua ei ole, kuid sarnaselt ülejäänud Eestiga on peamised soodustavad tegurid tõusev majandus (ka teedeehituse vajaduse kasv) ja Euroopa Liidu toetusrahadega kaasnev teedeehituse kasv.

Miljonivaade, mis avaneb meie hotelli aknast.

Meil kui ääremaal puuduvad soodustavad tegurid.

Ei oskagi selliseid välja tuua. Ju neid siis ei ole.

Ettevõtlust soodustavad tegurid praktiliselt puuduvad.

Äripäev on Valgamaa ettevõtete pingerida koostanud neljal korral, kusjuures tähelepanuväärne on selle juures tõsiasi, et vaid üks firma - AS UPM-Kymmene Otepää on jõudnud kõigil neljal aastal esikolmikusse.

Esimese maakonna TOPi aegu 2003. aastal kandis ettevõte küll FSS Plywood ASi nime, tulles toona esikohale. Esimesel kohal oli vahepeal juba UPM-Kymmene kontserni poolt ülesostetud ettevõte ka 2004. aastal, 2005. aastal oli firma kolmas ja tänavu siis taas kord kolmas.

Eelmisel aastal kirjutas Valgamaa TOPi erilehe toimetaja Andres Palm, et Valga maakond on aeglase arenguga ääremaa staatusest pääsemas. Tänu viimaste aastate ehitusbuumile, mis ka sinnakanti on jõudnud, samuti tänu piiriäärse maakonnana ja transporditeede sõlmpunktiks olemisele võis arvata, et Valgamaast saab suure tõenäosusega üks esimesi Eesti maakondi, kes Euroopa Liitu astumisest otsest kasu märkab.

Täna tuleb aga tõdeda, et nii roosiliseks ei ole Valgamaa ja sealse ettevõtluse areng siiski kujunenud. Firmad vaevlevad kroonilise, üha suureneva tööjõupuuduse küüsis, töötleva tööstuse arengule seab omakorda piiri tootmiseks vajalike ressursside nappus. Nagu eelmisel aastal tõdes Valga maavanem Georg Trašanov, et kohalike ettevõtjate sõnul pidurdab nende arengut eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudus ja kaugus suurematest keskustest, nii on see valdavalt ka praegu.

Statistiliselt on Valgamaa inimeste ettevõtlikkus madal. Ja ka täna oleme sunnitud tõdema, et riigi tegevus võimu tsentraliseerimise ja avaliku sektori töökohtade ümberasustamisega nn tõmbekeskustesse ainult võimendab neid probleeme.

Kõige suuremat arengupotentsiaaliga on Valgamaal ehk turismindus. Otepää on üks väheseid kohti Eestimaal, kus turismiteenuste müügi valdkonnas on suudetud aastaringselt tegevust leida ja uusi ettevõtteid uute tegevusaladega tuleb üha juurde.

Juba läinud aastal oli põhjust kirjutada, et UPM-Kymmene Otepää vineeritehas oleks nagu Valgamaa TOPi tipus endale koha broneerinud - sarnaselt 2003. ja 2004. aastale oli ettevõte ka mullu TOPi esikolmikus, sedapuhku siis esimesel kohal.

Valgamaa üks suurimaid ehitusettevõtteid AS Brick tegutseb konkurentsis püsimiseks lisaks kodumaakonnale üle Eesti ja seda nii all- kui peatöövõtjana.

1991. aastal asutatud Trako Valduse AS on spetsialiseerunud Saksamaa kvaliteetse põllumajandustehnika müügile, tuues maale kuulsate kaubamärkide - Amazone'i ja Krone põllumajandustehnikat.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.