Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jaapani väikefirmad uuenevad
Jaapani majandus on pikimas Teise maailmasõja järgses kasvuperioodis ja majanduse edenemine on kandunud üle ka väikeettevõtetele.
Kuid kuigi alltöövõtjatena tegutsevate väikeettevõtete arv on alates 1986. aastast kasvanud, on majanduskeskkond neile karm, sest sõltutakse kodumaisest nõudlusest. Väikeettevõtete pankrotistumiste arv on küll viimase 20 aasta madalaim, kuid on suurenenud pikaajaliselt tegutsenute pankrotistumise osakaal. Selle taga on iganenud ärimudelid ja suutmatus muutuvas keskkonnas ümber orienteeruda.
Seetõttu nähakse väikeettevõtete pikaajalise püsimise alusena innovatsiooni. Kümne aasta eest tegutses 10% neist teisel tegevusalal ning 40% tegutses küll samal tegevusalal, kuid pakkus teistsuguseid tooteid.
Rahapuudusel teevad väikeettevõtted arendustööd koos teiste väikeettevõtete, riiklike laboratooriumide ja ülikoolidega. Nii saadakse uusi teadmisi ja kontakte, arendatakse uusi tehnoloogiaid ja tooteid ning koolitatakse oma töötajaid. Jaapanis on väikeettevõtetel suur roll naiste ja vanemaealiste tööhõive suurendamisel. Nad on paindlikumad naistele töö-ema elustiili pakkumisel, sest neil on raskem leida asendustöötajaid.
Elanikkonna vananedes suureneb vanemate inimeste hulk, kes tahavad tööd teha, kuid kellele täistööajaga töötamine pole jõukohane. Piiratud ressurssidega väikeettevõtetele on oma eelmisest töökohast töökogemusi ja teadmisi saanud vanemaealised väärtuslik allikas.
Väikeettevõtted on traditsiooniliselt olnud perefirmad, viimastel aastatel on see trend aga muutunud. Kui 20 aastat tagasi olid 80% ettevõtete jätkajatest omaniku lapsed, siis 2005. aastal ainult 42%. Lahendusena nähakse väikeettevõtte pikaajalise äritegevuse alusena jällegi innovatsiooni, mis peaks muutma ettevõtte ka järeltulijatele atraktiivseks.
Autor: Janika Bachmann