Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaupmeestele kehtivad keskuses erinevad üürihinnad

    Rocca al Mare Kaubanduskeskuse tegevjuht Mati Popsi sõnul mõjutab rendi suurust mitu komponenti. Tootluse määr paneb paika keskmise üüritaseme, mis omakorda kujuneb erinevate üürnike üüride summa jagatud kaubanduskeskuse üüritavate ruutmeetritega.
    Popsi teatel maksavad ankurrentnikud madalaimat üüri - 10 000ruutmeetrine hüpermarket hinnatakse 8-11 eurole ruutmeetri kohta.
    "Samas maksavad näiteks kasiinod hüpermarketitega võrreldes ülikõrget hinda - kuni 100 eurot ruutmeetri eest," osutab ta.
    Ruutmeetri hinda mõjutab ka turu üür. See on teatud üürnike puhul enam-vähem paigas ja kõikumine sõltub otseselt kaubanduskeskuse tugevusest, seejärel üüripinna paiknemisest kaubanduskeskuses ja kaupmehe müügikäibest.
    Kaubanduskeskused jälgivad kaupluste läbimüüke, ostude arvu ja külastatavust, et oleks ülevaade kaubanduskeskuse "hingeelust". Kaupmees saab teatavasti maksta üüriks teatud protsendi oma käibest, mis kõigub kaubagrupiti 3-15 protsendi vahel.
    Pops osutab, et turuüüri mõjutab ka kõrvalkulude tase, mida kaubanduskeskus üürnikult lisaks üürile küsib - need kõiguvad 30-80 kr/m".
    BRC Kinnisvara analüütiku Olavi Nootre hinnangul kujundatakse üürihind keskusesiseselt eelkõige sõltuvalt suurusest. "Kõige soodsamad tingimused on reeglina ankurüürnikule, kes võtab ka suurima pinna," sõnab ta. Tingimisruumi jäetakse juhul kui keskuse kontseptsiooni tarvis on vaja mõne spetsiifilise kauba või teenuse pakkuja kohalolu. Nootre sõnutsi üritatakse vastu tulla ka uut ja põnevat brändi esindavale potentsiaalsele üürnikule.
    Selliselt üritatakse suurendada kaubakeskuse külastatavust, mis saab üüritaseme määramisel järjest kaalukamaks faktoriks. "Külastatavuse suurendamise seisukohalt marginaalse mõjuga üürnikud suunatakse nurgatagustele pindadele," leiab Nootre.
    Ober-Haus Kinnisvara äripindade spetsialist Agur Tammistu väitel on üks grupp ettevõtjaid, keda kaubanduskeskuste omanikud keskusesse tavaliselt ei taha. "Kuna nad maksavad eriti kõrget üüri, siis tasakaalustamaks keskuse rahavooge, nad ikkagi võetakse üürnikuks ja hind kujuneb siin juba enampakkumise korras. Need kliendid on reeglina ka kõige korralikumad maksjad," sõnab Tammistu.
    Samas ei kehti teiste üürnike puhul reegel, et kes rohkem maksab, see saab.
    Mida suurem on külastajate voog, seda kõrgem on pinna üürimäär.
    Kõige madalamad on pinnaühiku rendimäärad ankurrentnikel. Ankurrentnikeks on eelkõige toidukaupade müüjad. Nende pinnavajadused on reeglina tuhandetes ruutmeetrites, mistõttu kujunevad nende igakuised rendimaksed kõige suuremateks. Seetõttu mängivad nad kaubanduskeskuste parima rentnike koosluse leidmisel kõige suuremat rolli.
    Sageli nendega konkreetset üürimäära kokku ei lepita ning üürisumma kujuneb fikseeritud makse ja kaupmehe käibest sõltuva makse summast. Viimane tähendab seda, et lisatasu sõltub kaupmehe käibest, ehk mida suurem käive, seda suurem on ka lisanduv üürisumma.
    Lisaks ankurrentnikele on kaubanduskeskuste tõmbenumbriteks ka muude esmatarbekaupade ja -teenuste pakkujad. Kõik-ühest-kohast loogika eeldab lisaks toidukaupadele apteegi, juuksurisalongi, keemilise puhastuse, kingaparanduse, videolaenutuse jm seesuguste toodete ja teenuste pakkumist. Väikeste pindade puhul on samuti ühest rendimäära raske välja tuua. Sellistel juhtudel on mõjutavad üürimäära ka äri suunitlus, pinna suurus, korrus, asukoht sissepääsude ja teiste üürnike suhtes ning pinna nähtavus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.