Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kaupmeestele kehtivad keskuses erinevad üürihinnad

Enn Tosso 28. august 2006, 00:00

Rocca al Mare Kaubanduskeskuse tegevjuht Mati Popsi sõnul mõjutab rendi suurust mitu komponenti. Tootluse määr paneb paika keskmise üüritaseme, mis omakorda kujuneb erinevate üürnike üüride summa jagatud kaubanduskeskuse üüritavate ruutmeetritega.

Popsi teatel maksavad ankurrentnikud madalaimat üüri - 10 000ruutmeetrine hüpermarket hinnatakse 8-11 eurole ruutmeetri kohta.

"Samas maksavad näiteks kasiinod hüpermarketitega võrreldes ülikõrget hinda - kuni 100 eurot ruutmeetri eest," osutab ta.

Ruutmeetri hinda mõjutab ka turu üür. See on teatud üürnike puhul enam-vähem paigas ja kõikumine sõltub otseselt kaubanduskeskuse tugevusest, seejärel üüripinna paiknemisest kaubanduskeskuses ja kaupmehe müügikäibest.

Kaubanduskeskused jälgivad kaupluste läbimüüke, ostude arvu ja külastatavust, et oleks ülevaade kaubanduskeskuse "hingeelust". Kaupmees saab teatavasti maksta üüriks teatud protsendi oma käibest, mis kõigub kaubagrupiti 3-15 protsendi vahel.

Pops osutab, et turuüüri mõjutab ka kõrvalkulude tase, mida kaubanduskeskus üürnikult lisaks üürile küsib - need kõiguvad 30-80 kr/m".

BRC Kinnisvara analüütiku Olavi Nootre hinnangul kujundatakse üürihind keskusesiseselt eelkõige sõltuvalt suurusest. "Kõige soodsamad tingimused on reeglina ankurüürnikule, kes võtab ka suurima pinna," sõnab ta. Tingimisruumi jäetakse juhul kui keskuse kontseptsiooni tarvis on vaja mõne spetsiifilise kauba või teenuse pakkuja kohalolu. Nootre sõnutsi üritatakse vastu tulla ka uut ja põnevat brändi esindavale potentsiaalsele üürnikule.

Selliselt üritatakse suurendada kaubakeskuse külastatavust, mis saab üüritaseme määramisel järjest kaalukamaks faktoriks. "Külastatavuse suurendamise seisukohalt marginaalse mõjuga üürnikud suunatakse nurgatagustele pindadele," leiab Nootre.

Ober-Haus Kinnisvara äripindade spetsialist Agur Tammistu väitel on üks grupp ettevõtjaid, keda kaubanduskeskuste omanikud keskusesse tavaliselt ei taha. "Kuna nad maksavad eriti kõrget üüri, siis tasakaalustamaks keskuse rahavooge, nad ikkagi võetakse üürnikuks ja hind kujuneb siin juba enampakkumise korras. Need kliendid on reeglina ka kõige korralikumad maksjad," sõnab Tammistu.

Samas ei kehti teiste üürnike puhul reegel, et kes rohkem maksab, see saab.

Mida suurem on külastajate voog, seda kõrgem on pinna üürimäär.

Kõige madalamad on pinnaühiku rendimäärad ankurrentnikel. Ankurrentnikeks on eelkõige toidukaupade müüjad. Nende pinnavajadused on reeglina tuhandetes ruutmeetrites, mistõttu kujunevad nende igakuised rendimaksed kõige suuremateks. Seetõttu mängivad nad kaubanduskeskuste parima rentnike koosluse leidmisel kõige suuremat rolli.

Sageli nendega konkreetset üürimäära kokku ei lepita ning üürisumma kujuneb fikseeritud makse ja kaupmehe käibest sõltuva makse summast. Viimane tähendab seda, et lisatasu sõltub kaupmehe käibest, ehk mida suurem käive, seda suurem on ka lisanduv üürisumma.

Lisaks ankurrentnikele on kaubanduskeskuste tõmbenumbriteks ka muude esmatarbekaupade ja -teenuste pakkujad. Kõik-ühest-kohast loogika eeldab lisaks toidukaupadele apteegi, juuksurisalongi, keemilise puhastuse, kingaparanduse, videolaenutuse jm seesuguste toodete ja teenuste pakkumist. Väikeste pindade puhul on samuti ühest rendimäära raske välja tuua. Sellistel juhtudel on mõjutavad üürimäära ka äri suunitlus, pinna suurus, korrus, asukoht sissepääsude ja teiste üürnike suhtes ning pinna nähtavus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing