Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nais- ja meesjuhid polegi nii erinevad, kui arvatakse

Anu Laas 28. august 2006, 00:00

Teaduskirjanduses on naisjuhte nimetatud nii "külalisteks", sissetungijateks kui ka "teisteks".

Rootsi uurija Helene Jonson Ahl kõrvutas oma doktoritöös juhiomadusi ja sugupooletunnuseid, näidates, et õpikutes rõhutatakse eduka juhi omadustena mehelikke jooni, nagu täpsust, sihikindlust ja pingetaluvust.

Naisjuhid püüavad leida tasakaalu naiselikkuse ja mitte-liiga-naiselik-olemise vahel, pidades meeles, et nende arukus, teadmised, väljendusviis, aga ka emotsioonid, seksuaalsus ja riietus on kõrgendatud tähelepanu all.

Kultuuriülesed soorollihoiakud on jätkuvalt tugevad, sest naiste suurem seotus laste ja pere eest hoolitsemisega ning kodutööde tegemisega ilmneb kõikide riikide andmetest.

Uuringus osalenud Soome, Eesti, Rootsi ja Poola võrdluses on kõige traditsioonilisemate soorollihoiakutega maaks Poola.

Ei tohi unustada, et erinevused naiste endi sees on ehk suuremad kui nais- ja meesjuhtide vahel täheldatavad erinevused.

Nelja maa vastajate väärtushinnangute analüüs näitas, et Eestis ja Poolas domineerivad pragmaatilisemad ja hierarhiale orienteeritud väärtushoiakud ning Rootsis ja Soomes hinnatakse kõrgemalt egalitaarsust ja üksteisest suuremat hoolimist.

Väga vale on töö- ja pereelu poliitikate sihtgrupina näha vaid naisi, sest vastutust võtta tahtvate inimeste seas on nii naised kui ka mehed, mitte ainult naised. Sageli räägitakse naiste liigsest emotsionaalsusest, kuid antud uuring näitab, et oma isiklikust elust rääkides on ka mehed emotsionaalsed.

Tegelik elu ja ootused igapäevarutiinile on suures vastuolus Soome meeste elus. Pea pooled Soome meesjuhid muretsevad töö ajal pere pärast ja enamik neist ei leia piisavalt aega oma elukaaslase ja perekonna jaoks töökohustuste tõttu. Oma tööprobleeme toob koju kaasa kolmandik Eesti meesjuhtidest.

Iga kolmas Eesti meesjuht muretseb ka töö ajal oma perekonna pärast, mis võiks olla oluline signaal nii sotsiaalpoliitikate kujundajatele kui ka töölevõtjatele.

Vaatamata juhtivale positsioonile tööl ei kaasne sellega aga Eesti naisjuhtide puhul juhtiv positsioon oma leibkonna sissetulekutoojana.

Uuringu andmed näitavad nais- ja meesjuhtide elu pingelisust. Pingelise eluga kaasnevad terviseprobleemid. Võrreldes Soome ja Rootsi vastajatega otsivad Eesti ja Poola vastajad vähem professionaalset abi ja kui unehäirete puhul läheb omaenese tarkusega abi järele apteeki 15% Eesti nais- ja meesjuhte, siis on veel palju ära teha, et juhtivtööga kaasneks suurem rõõm ja eneseteostusvõimalus.

Üks naisjuht ütles oma intervjuus: "Olen nõus, et naised on emotsionaalsed, olen ise ka emotsionaalne. Aga naised ei ole ettearvamatud ja nad suudavad väga hästi enda eest seista. Kuigi nad on raudselt emotsionaalsemad kui mehed, on neil aga üks hea omadus kindlasti, mis meestel tihti puudub: nad viivad asja lõpuni ja neil on suur vastutustunne. See on suur eelis. Lisaks mõtleb naine juhina ühiskondlikumalt kui mees."

Tahan soovida Eestile rohkem naisjuhte ja vähem meestekeskset poliitikat, igale töötajale aga suuremat empaatiat naisülemuse vastu ning suurema tuntava toetuse pakkumist naisjuhile.

Antud artiklis on kasutatud Euroopa sotsiaaluuringu 2004. aastal kogutud andmeid ning võrreldud Eesti, Soome, Poola ja Rootsi töise tegevusega seotud inimeste töö- ja pereelu ühitamist sugude ja tööalase positsiooni lõikes.

Naisjuhid Eestis töötasid keskmiselt vähem tunde nädalas kui teistes maades ja Eesti meesjuhtidest töötasid nad keskmiselt kuus tundi lühema töönädalaga.

Meesjuhtidest töötasid kõige pikema töönädalaga Poola juhid (54 tundi) ja neile järgnesid Rootsi meesjuhid (51 ja pool tundi). Naisjuhtidest tegid pikima töönädala Soome naisjuhid (veidi üle 46 tunni).

Samas on naiste kodutöödele pühendatud aeg palju pikem ja kodutööd on ka töö osa, kuigi tasustamata.

Võrreldes meesjuhtidega töötavad naisjuhid keskmiselt väiksema töötundide arvuga tasustatud tööl, kuid suurema töötundide arvuga tasustamata tööl kodutöid tehes.

Uuringus ei olnud kuni 12aastase lapsega meesjuhte ja selliseid naisjuhte oli vaid neljandik. Kõrgeim on üksikisade osakaal Rootsi mittejuhtide seas.

Juhtide väiksem kooselu alaealise lapsega võib näidata tööpinget, kuid siin võib mõju avaldada ka asjaolu, et väikeste laste olemasolu korral ei võta naised ja mehed vastu juhtivat tööd.

Küsiti, kas vastaja saab loota veel kellelegi teisele väljastpoolt oma leibkonda, tasuta abile laste hoidmisel või majahoolduses. Kõikide riikide nii juhtide kui ka mittejuhtide, nais- ja meesvastajate vastused olid optimistlikud ning abile saab loota 79-94% vastajaid.

Rootsis saab 94% naisjuhte ja 90% meesjuhte arvestada niisuguse abiga. Eestis on abisaamise võimalus veidi väiksem, kuid siiski kõrge, välisele abile saab loota 80% naisjuhte ja 87% meesjuhte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing