Taotlusvead takistuseks kaasrahastamisel

Artikkel

- Uudised
- Triin Raestik
- 27. august 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taotlusvead takistuseks kaasrahastamisel
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juht Kaupo Reede räägib, et peamised rahastamisest keeldumise põhjused võib jagada kahte kategooriasse: idee mittevastavus valitud meetme põhimõttele ja vigaselt koostatud taotlused.
Reedet kurvastab kõige enam, et sageli on idee hea ja tegelikult on selle toetuseks olemas ka sobiv meede, kuid taotleja lööb esimese äraütlemise korral käega ega proovigi asja laiemalt vaadata.
Reede soovitab meetme kohta kinnitatud määrust alati hoolikalt lugeda ja uurida ka selle kohta leiduvaid kommentaare.
Tema kirjelduse järgi on olemas kaht liiki meetmeid. Ühtedele saab taotlusi esitada jooksvalt ja teistele on määratud taotluse esitamise kuupäev. Pahatihti ärgatakse tähtajalise taotluse vormistamisel viimasel minutil ning kiirustades jäetakse mõndagi tähele panemata. Näiteks, et taotluse juures peab olema mõni dokument, mille saamine võtab aega.
"Aega tuleb hinnata reaalselt ja vajalike lisapaberite saamise võimalus läbi kaaluda," annab Reede nõu.
Ta juhib ka tähelepanu, et taotluse finantsosa peab kindlasti olema korrektne ja vastama tegelikule olukorrale ning projekti etappide ajad ja maksumused ei tohi olla ebareaalsed.
Praegu peab Arenduskeskus Reede kinnitusel sageli tegelema taotlustega, kus rahavajadust on kas üle- või alahinnatud.
Ülehindamine on Reede arvates seotud sellega, et raha antakse kindlas summas ja arvatakse, et järelikult tuleb summa täis kirjutada. Alahindamist tekitab see, kui omafinantseerimisvõime ei ole piisav projekti kogumahus läbiviimiseks. "Taotluse läbivaatajad ei ole kuu pealt kukkunud, nad osalevad igapäevases reaalses elus. Taotlejad hinnaku rahavajadust reaalselt ning arvestagu tähtaegade määramisel ka võimalikke tõrkeid protsessis," soovitab Reede.
Ta rõhutab ka, et alati tuleb täita taotluse kõik lahtrid, isegi ebaolulisena tunduvad. Kui ei ole midagi kirjutada või puudub mingi tegevus, siis tulebki kirjutada "ei ole" ning finantsprognoosidesse märkida vajaduse korral null.
Reede lisab, et kuna taotluste läbivaatajad lähtuvad rangelt määrusest, on otstarbekas presenteerida ka oma idee vastavust meetmele ja võimalusel kasutada selle määruses toodud väljendeid.
Kernu vald korrastas eelmisel aastal Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest saadud kaasrahastamise toel Kernu paisjärve sild-tammi. Vallavanem Enn Karu meelest ei ole toetuse taotlemisprotsess ületamatult keerukas ega sellega kaasnev bürokraatiagi liialt mahukas.
"Raskuste tekkimisel küsisime abi Arenduskeskusest ja sealsed konsultandid abistasid alati meeleldi. Suhtumine oli sõbralik ja koostöö laabus," julgustab Karu teisigi rahavajajaid taotlusi esitama.
Tihti kirjutab taotluse koostaja, et projekti eesmärgiks on mingi seadme ost või objekti rajamine. Kuid meetme määruses peetakse eesmärgi all silmas seda, millist olukorra muutust tahetakse saavutada.
Näiteks ei ole projekti eesmärgiks uute akende panemine koolihoonele, vaid hoopis energia säästmine, halduskulude vähenemine või muu selline.
Hetkel kuum