Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vajame tööministeeriumi
Töösuhted nõuavad rohkem tähelepanu ning seda mitte enam niivõrd sotsiaalvallas, kuivõrd majandusarengu printsiipidest lähtuvalt.
Vajame selget ja kindlakäelist juhtimist ning haldamist ühe ministeeriumi poolt, kes suudaks vastutada meie kõigi ees korrektse tööturu, tööhõive, statistika ja ELi õigusega kooskõlas olevate tööõigusaktide eest.
Lisaks sellele, et me ei tea Eesti tööturult lahkunute arvu, oleme ülirangelt reguleerinud ka tööjõu sissetoomise võimalused, samas kui tegeliku vajaduse ja prognooside kohta vettpidavad andmed puuduvad.
Meie töölepinguseadus pärineb aastast 1992. Varakapitalismi tingimustes vastu võetud seadus on tänaseks saanud küll hunniku parandusakte, kuid on olemuslikult ajast ja arust ning tänasesse majanduskeskkonda ilmselgelt sobimatu. Uut eelnõud koostatakse aastaid - tulemusteta.
Juba neli aastat tegutsevad Eestis personalirendifirmad, kelle tegevust ei suudeta õigusaktidega reguleerida, kes laveerivad oma tegevuses õiguse piirimail ning ootavad kolmepoolsete töösuhete regulatsiooni. Tekkinud olukord, kus riik praktiliselt veeretab oma tegevusetusega kogu vastutuse tööandja kraesse, on ebaeetiline ja perspektiivitu. Tööjõupuudust ei saa lahendada palgatõusuga, sest 14 aastat vana töölepinguseaduse järgimine on tööandjale niigi ülikallis ja koormav. Kui tööandja kohustustele lisanduvad meedias arutluse all olnud töövõimetuse hüvitised, sotsiaalmaksu tõus, töökeskkonna moderniseerimine, erisoodustuste kõrge maks jms, siis pole kaugel aeg, mil riigi tänane vastutustundetu käitumine maksab meile kõigile kätte inflatsiooni näol.
Sotsiaalministeeriumi põhifunktsiooniks saanud töötute tööhõive ja ELi sotsiaalfondidest raha jagamine on tugevalt kreenis tööturu ühele poolele - töötuse vähendamisele. Kuid teine pool, majandusarengu toetamine kasvava tööjõupuuduse olukorras, ei saa ilmselgelt olla sotsiaalministeeriumi pärusmaa.
Autor: Herdis Ojasu